Üks võtmeküsimusi on Lõhmuse sõnul see, kuidas prognoosida teadust ja innovatsiooni. Ja kas Eesti saab olla ühteaegu modernne ja metsik? Selle teadasaamiseks on erinevaid teooriaid.

Kahekümne aasta perspektiivis on Asko Lõhmuse sõnul säästev metsandus endiselt päevakorral, seda küllaltki konfliktsena, kuigi see võidakse panna erinevates ekstreemsetes oludes proovile. Ökoloogilised eesmärgid on aga lõpuni täitmata. Seda viimast võiks põhimõtteliselt parandada üheaegne läbimurre energeetikas ja poliitikas.

"Säästva metsanduse eesmärgid täienevad, selle määratlemise viisid aga defineeritakse praegusest lihtsamaks," kirjeldab Lõhums võimalikku tulevikku metsanduses. "Teadustöö jätkub ja hakkavad ilmnema nn paksu riigi eelised. Ja iga inimene hakkab metsanduse teemal kaasa rääkima, samas muutudes ka teadlikumaks selles osas, mida ja millest ta räägib."
Tema hinnangul on Eestis tähelepanuväärselt hea kvaliteetne elukeskkond ja me peame just siin ja praegu hästi läbi mõtlema, kas me tahame seda tootmismaa suurendamise arvelt ohvriks tuua.