Sargvere põlengus kannatanud ootavad riigi abi

 (1)
Tulekahju Järvamaal
Tulekahju JärvamaalFoto: Kaspar Pokk

Eelmisel nädalal Järvamaal Sargveres põlenud korterelamu taastamine maksab 100 000 euro ringis. Elanikud loodavad, et osa kuludest aitab katta riik.

Paide vallavanem Veljo Tammik ja Järva maavanem Alo Aasma saatsid vabariigi valitsusele palve saada Sargvere külas põlenud kortermaja korrastamiseks 34 000 eurot abi riigilt.

“Loodame, et neljapäevasel (tänasel – toim) valitsuse istungil on meie kiri arutlusel ja et sealt tuleb positiivne otsus,” ütleb vallavanem.

Tema sõnul on samal päeval ka vallavolikogu istung ning kaalutakse valla võimalusi aidata sama suure summaga. “Kolmas kolmandik tuleb paraku leida elanikel endal,” tutvustab Tammik esialgseid plaane.

Maja ei olnud kindlustatud. Kindlustus oli vaid paaril korteril.

24 korteriga maja Järvamaal Sargvere asulas süttis eelmise kolmapäeva lõuna ajal. Sündmuspaigale jõudnud operatiivkorrapidaja sõnul põles üks kolmanda korruse korter lahtise leegiga ning sealt oli tuli jõudnud levida räästasse ja pööningule. Päästjatel oli tegemist kella viieni, mil kustutustööd lõppesid.

Tules hävis hoone katus, elamiskõlbmatuks muutusid kõik kolmanda korruse korterid. Enamik teisigi kortereid sai suitsu- ja veekahjustusi.

Põlenud maja naabermaja elaniku Heinrich Raidoja sõnul oli ilm õnnetuspäeval väga tuuline ning tuul puhus just sellest suunast, kust tuli pihta hakkas. Nii levisid leegid väga kiiresti mööda maja edasi.
Päästjate tööd raskendas see, et maja pööninguluuk oli omaaegse ehitustava järgi üsna väike, nii et päästjad koos balloonidega sealt läbi ei mahtunud.

Samuti pole maal tegutsevate päästekomandode varustuse hulgas enam korvtõstukeid, millega päästjad oleks saanud üles sõita ja tuld väljastpoolt efektiivsemalt kustutada.

Juba põlengujärgsel hommikul käisid sündmuskohal eksperdid Järvamaa ehitusfirmast KEKi Ehitus, korteriühistu inimesed, samuti mõned kohapeal elavad ehitajad, kes asusid kahjusid hindama. Kokku saadi kahjusummaks 94 000 eurot.

Praeguseks on majas elekter sees, katlamaja töös ning osa elanikest, kelle korterid vähem kahjustada said või kel mujal elamise võimalust pole, koju tagasi pöördunud.

Vallavanema sõnul oli ilmselt tegu süütamisega, aga kuna uurimistulemused pole lõplikud, ei tea, kas süütamine võis olla tahtlik või tahtmatu.