See suur ja oluline riigiasutus otsustas peamaja funktsioonid maakondlike kontorite vahel ära jagada. Nüüdsest menetletakse kõiki tuludeklaratsioone Lääne-Eestis ehk Pärnus, Kuressaares, Kärdlas ja Haapsalus.

Kogu Eesti maksumaksjate aruandlusdistsipliini jälgivad ning vajadusel ka ergutavad Tartu, Põlva, Viljandi ja Võru maksuametnikud.

Maksuandmete kiirkontrolli tehakse Ida-Viru maksukontorites, Narvas hoolitsetakse ka kõigi Eesti piiri- ja tollipunktide maksuasjanduse eest. Loetelu võiks jätkata.

Ülesanded jagati maale

MTA peadirektor Marek Helm ütleb, et amet otsustas säilitada kõik oma maakondlikud kontorid – koondumisest üksikutesse regioonikeskustesse loobuti –, andes sealsetele inimestele üleriiklikud ülesanded.

“Kui Rakvere inimene on arendanud end heaks maksu­spetsialistiks, siis selleks, et teha tööd MTA maksude osakonnas, ei pea ta mingil juhul Tallinna kolima,” sõnab Helm. “Näiteks üks Jõgeva maksuametnik leidis abikaasa Kuressaarest. Varem oleks tal tulnud valida mehe või töökoha vahel, kuid meil on nüüd selge reegel: inimese elukohavahetus ei tohi tähendada töökoha kaotust. Ta töökoht viidi üle Kuressaarde.”

Kuna lõviosa andmeid esitatakse maksuametile elektrooniliselt, pole ju vahet, millises linnas neid menetletakse. Ning kuna kontorid on igas maakonnas alles, saab ka Kuressaare maksumaksja vajadusel endiselt tuua paberid kohale Kuressaare kontorisse, isegi kui nendesse süvenevad ametnikud töötavad Narvas või Tartus.

Tallinnas töötavad edasi MTA osakonnajuhatajad ja tippjuhid. Helmi sõnul on see loogiline, sest amet teeb väga tihedat koostööd näiteks rahandusministeeriumiga, ülepäeviti peetakse ühisnõupidamisi.

“Seetõttu ma ei kujuta ette, et koliksime juhtkonna ja osakonnajuhatajad kuhugi ära,” ütleb Helm. Küll aga töötavad üle Eesti osakonnajuhatajate asetäitjad.

Osakonnajuhatajad peavad alluvatega kontakti telekonverentside, külaskäikude ja näiteks Paides korraldatavate nõupidamiste abil, kuhu kõigil võrdne maa tulla.

Helmi kinnitusel on MTA uue struktuuri vastu huvi tundnud teisedki riigiasutused.

Just see võib olla Eesti oludesse sobiv mudel, mis annab ka mittetallinlastele võimaluse teha tipptasemel riigitööd, kuid ei sunni asutusi tervikuna pealinnast minema kolima.

“Sest kui me kolime mingi asutuse tervikuna Pärnusse, mis kasu on sellest siis Haapsalu või Jõhvi inimestel?” esitab Helm retoorilise küsimuse.

Kuid just sellelaadse ettepanekuga tuli lagedale põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, soovitades 13 riigiasutust pealinnast minema kolida.

Kulud suurenevad

“Ma pean sellist lähenemist ebapraktiliseks,” ütleb Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich, kelle uue kodulinnana näeb Seeder Rakveret. “Märkimisväärne osa meie klientidest asub Tallinnas või on neil Tallinnasse asja. Meie kontorit külastavad kümned inimesed päevas − siia ei tule võitu vormistama ainult suurvõitjad, vaid ka 100 euro võitjad. Öelda nüüd neile, et sõitke Rakverre – see ei tundu väga praktiline.”

Kranichi sõnul on Norra ja Rootsi oma riiklikud lotofirmad pealinnast välja kolinud, Rootsi koguni Gotlandi saarele.

“Tagajärg on see, et ega Svenska Speli Stockholmi peakontor kuhugi ei kadunud,” räägib Kranich. “See õitseb edasi ja seal tehaksegi ära suurem osa tööst, kuid kulud on suurenenud ja firmasisene suhtlus halvenenud.”

Vaimustunult kohvreid pakkima ei tõtta ühegi kolimisnimekirja sattunud asutuse juht.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees Margus Kört luges lehest üllatusega ettepanekut kolida asutus Rakverre.

“Miks just Rakverre, kui keskusel on laborid hoopis Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kohtla-Järvel?” imestab Kört. “Ida-Virumaal töötab meil üle 30 inimese, oleme seotud sealsete ettevõtete, omavalitsuste ja rakenduskõrgkoolidega. Kõik toimib,” lausub Kört.

Kuna laboritöö on tähtsal kohal, ei tundu mõistlikuna ka Tartu ja Tallinna laborite lahutamine sealsetest ülikoolidest.

Ise me nii küll ei mõtle!

Keskkonnateabe Keskuse peadirektor Kalle Karoles juba töötabki Tartus, kuhu minister Seeder tahab saata kogu asutuse.

Siiski leiab ta, et asutuse praegune jaotus – metsandusega tegelevad osakonnad Tartus, jäätme-, vee- ja muud osakonnad Tallinnas – on loogiline ja õigustatud.

“Kui kolimist nõuab mingi üldriiklik strateegia, siis on muidugi iseküsimus, aga me ise ei ole niisugust arengut ette näinud. See oleks ka ilmselt üsna kulukas,” sõnab Karoles.

Riigimetsa Majandamise Keskuse uue asukohana näeb Seeder Viljandit.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas vastab, et juba praegu töötab 94% RMK töötajatest väljaspool Tallinna. “Seetõttu tundub ettepanek mulle natuke veider,” tunnistab Kallas.

Tallinnas on RMK-l ametist 50 inimest, nende seas metsnikud, puidumõõtjad ja teised spetsialistid, kelle tööpiirkonnaks on kogu Eesti või Tallinna kant.

Veider ettepanek

Sihtasutuse Rahvakultuuri Keskus Viljandisse kolimise idee on küllap inspireeritud soovist tugevdada keskuse koostööd Viljandi kultuurikolledži ja Pärimusmuusika Aidaga.

Keskuse direktori kohusetäitja Aivi Lintnermann ei pea seda siiski heaks mõtteks.

“Me paikneme niigi üle Eesti, igas maakonnas töötab meil oma spetsialist. Milleks kontsentreerida kõik ühte väikelinna, kui kultuuriõpetust tuleks just laiemal tasandil jagada? Pealegi on inimestel, kes üle Eesti meile koolitustele tulevad, Tallinna palju lihtsam pääseda kui mujale,” ütles ta.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius ennustab, et mõtte teoks tegemisel läheks kaduma kolmandik asutuse töötajaid.

“Erinevalt näiteks Paidest ei ole Võru meile kindlasti mõistlik, sest kui suur osa toetuse taotlejatest peaks hakkama Võrus käima, siis läheksid kulud ebamõistlikult suureks,” ütles Laius.

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ei näe tungivat vajadust asutuse Pärnusse kolimiseks. “Tallinnas ja Harjumaal elab kõige rohkem era­metsaomanikke, oma klientidele oleme siin kõige lähemal,” sõnas ta.



AMET MAALE!

Põllumajandusministri ettepanek

1. Lisaks justiitsministeeriumi vanglate osakonnale viia ka

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (Tallinnas 25 töötajat) Jõhvi.

2. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (Tallinnas 70 töötajat) viia Rakverre.

3. AS Eesti Loto (Tallinnas 34 töötajat) viia Rakverre.

4. Keskkonnainvesteeringute Keskus (Tallinnas 74 töötajat) viia Türile endisesse Tartu Ülikooli Türi kolledži hoonesse.

5. Keskkonnainspektsioon (Tallinnas 45 töötajat) viia Pärnusse.

6. SA Erametsakeskus (Tallinnas 30 töötajat) viia Pärnusse.

7. SA Rahvakultuuri Keskus (Tallinnas 12 töötajat) viia Viljandisse.

8. Riigimetsa Majandamise Keskus (Tallinnas 50 töötajat) viia Viljandisse.

9. Eesti Interneti Sihtasutus (Tallinnas 11 töötajat) viia Kuressaarde.

10. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (Tallinnas 11 töötajat) viia Võrru.

11. Tervise Arengu Instituut (Tallinnas umbes 150 töötajat) viia Tartusse.

12. E-tervise Sihtasutus (Tallinnas 20 töötajat) viia Tartusse.

13. Keskkonnateabe Keskus (Tallinnas 80 töötajat) viia Tartusse.



KOMMENTAAR

Helir-Valdor Se­eder

põllu­majandus­minister

Oli ette teada, et mu ettepanek on kõnealuste asutuste seas valdavalt ebapopulaarne, sest see on seotud inimeste ja nende töökohtadega.

Kellele meeldiks, kui tema töökoht elukoha lähedalt ära viiakse. See on inimlik.

Ehkki praegu on keskendutud neile
13 asutusele, mida ma ettepanekus nimetasin, ei ole see mingi lõplik tõde. Tõin loetelu välja vaid selleks, et asi ei jääks umbmääraseks à la “peaks kaaluma riigiasutuste väljaviimist”.

Minu tegelik ettepanek on, et riigiasutuste Tallinnast välja viimise tervikpaketti koos ajakavaga hakkaks arutama valitsuskabinet.
On ju veel terve hulk asutusi, mille väljaviimist võiks arutada, kuid see eeldab analüüsi, mida tehakse kabinettides.

Kuid ka enamiku nende 13 asutuse osas oli mul oma tagamõte.

Rahvakultuuri Keskuse Viljandisse viimine suurendaks sünergiat kultuuriakadeemia ja pärimusmuusika keskusega. Võib astuda ühe sammu veel edasi: võib-olla oleks mõistlik hoopis kultuuriakadeemia ja Rahvakultuuri Keskuse ühendamine?

Keskkonnainvesteeringute Keskus sobiks Türile, sest seal oli Tartu Ülikooli kolledž, kus õpetati keskkonnaerialasid. See, et hetkel ei ela Türil vajalikul määral sobivaid inimesi, on arusaadav.

Kuid nii nagu praegu pendeldavad inimesed Türilt Tallinna, võivad nad hakata vastupidi pendeldama. Mingi aja möödudes asub osa inimesi ka Türile elama. Loomulikult leitakse sobilikke inimesi ka Türi kanduist.

Riigiasutuse igapäevane ülalpidamine muutuks aga odavamaks, kui see on praegu Tallinnas. Kinnisvara ja teenuste hinnad on maakondades tunduvalt odavamad kui Tallinnas.

Ka pole elektroonilise asjaajamise tõttu inimestel enam vaja massiliselt keskasutustesse sõita. Füüsilisi nõupidamisi, mida nii Brüsselis kui Tallinnas kokku kutsutakse, on minu arvates praegu liiga palju. Paljusid asju saab ära teha videokonverentside ja elektrooniliste abivahenditega.

Keskkontorite Tallinnast välja paigutamine on seega mõistlik.