Praegu tundub Kiivitile nii, et kui esimese lapse sündides ei abielluta, siis jääbki see tegemata. Naine aga ise ettepanekut teha ei tihka ja asjadel lastakse omasoodu minna.

Otsus abielluda näitab aga valmidust raskuste tekkides ikkagi kokku jääda, samuti et inimesed on valmis oma sõlmitud liidu hoidmiseks pingutama.

“Käegalöömist on tänapäeva ühiskonnas liialt palju, minnalaskmist ja pinnapealsust, mis võtab lõpuks inimestelt võimaluse mõista pikaajalise ja küpse suhte väärtust,” märgib ta. Suhted ei tundu turvalised ja lapsi sünnib vähem.

“Noortel on üldse palju suhteid, seks on nagu sport või mingi ajaviitevorm. Muidugi on naisel siis küsimus, et kas hakata järjekordse mehega last saama. Kui eelmised pidama ei jäänud, kas seegi siis jääb,” märgib Kiivit.

Kui laps ka sünnib, siis on palju põhjuseid, miks ei saa abielluda – pole raha peo jaoks, sobivaid riideid, mehel on niigi mugav…

“Saada perre lapsi toreda mehega, kellega oled aja jooksu koos kasvanud, on suur rõõm,” ütleb Sirje Kiivit. “Aga millegipärast on nii, et Eestis moodustab üha sagedamini pere ema lapse või lastega. Kuskil peavad olema ju ka mehed ja nende laste isad.”

“See on naise ja mehe ühine pingutus, et peres oleks kõigil hea olla. Et tekiksid traditsioonid ja kõik tunneksid end turvaliselt ning suhted püsiks. Ja nii me anname ka eeskuju, mida lapsed vajavad, muidu saavad nad oma mallid ja mõjutused mujalt,” kinnitab Kiivit.

Eesti peredele soovib Kiivit emadepäevaks kindlust pikaajalise suhte eest seista ning meestele paneb südamele: võtke oma laste ema lõpuks ära!