Marsruut hõlmab Peipsiveere piirkonda — Vara, Peipsiääre, Alatskivi ja Piirissaare valda ning Kallaste linna. Sealseid turismiettevõtjaid ja -asutusi ühendava koostöövõrgustikuga on liitunud 21 ettevõtet ja asutust, tulevikus on plaan koostööhaaret veelgi laiendada. Ettevõtmist toetab Leader-meede.

Asja algatanud MTÜ Sibulatee eestvedajateks on Auli Solo, Triinu Akkermann ja Liis Pärtelpoeg, hellitava hüüdnimega “särasilmsed sibulatüdrukud”.

Kaks rahvust, kolm kultuuri

“Siin on kala ja sibulad väga olulised,” ütleb Triinu Akkermann. “Näitame ka seda, kuidas sibulad peenarde peal kasvavad.”

Valmimisel on koduleht www.sibulatee.ee, kust on nii aktiivsete tegevuste ihalejatel, toiduelamuste otsijatel kui ka kultuuri- või loodushuvilistel võimalik valida sobiv pakett või ainult majutus- ja toitlustuskoht ning leida infot piirkonnas toimuvate ürituste kohta.

Turismimagnetiks saavad mitmed suuremad üritused. Oktoobris korraldatakse esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused, plaanis on jääkelguralli, rabajooks jne.

Kõige lähem ühine ettevõtmine leiab aset 15. mail, muuseumide ööl, kui “Kultuuride kolmkõla” raames on lahti Liivi muuseum, Alatskivi loss ja Kolkja vanausuliste muuseum.

Igaühes neist toimub oma programm, aga nii, et külastajad saavad liikuda ühe muuseumi tippsündmuselt teisele. Seisneb ju Peipsiveere võlu multikultuursuses — tegu on ainulaadse piirkonnaga, kus saab korraga tutvuda eesti talurahva, vene vanausuliste ning baltisaksa kultuuripärandiga.

Lisaks neile kolmele on Sibulateega ühinenud ka Varnja elava ajaloo muuseum, kus saab ülevaate vanausuliste elust sadakond aastat tagasi. Seda käib aasta jooksul kaemas poolteist tuhat külastajat. Sibulatee turismimarsruutide abil loodetakse saada rohkem tähelepanu.

“Mõned inimesed on Kolkja muuseumis käies esimest korda meist kuulnud ja siis siia tulnud,” ütleb giid Anžela Remets. “Reklaamipuudus on.”

Projekte on aga veel ja väga erinevaid. Maikuu kahel viimasel nädalavahetusel ehitatakse Peipsile pilliroost saar.

Eeskujuks indiaanlased

“Teeme õpitoad ja üritame ehitada saare, kus saaks edaspidi ööbida ja telkida,” on MTÜ Peipsi Vikat juhataja Tauno Laasik hakkamist täis. Eeskujuks on Peruu Titicaca järve indiaanlased, kes elavad ujuvatel saartel.

Roomaa projekti raames on plaanis Liivaninale Koosa jõe suudmesse rajada lisaks saarele viie aasta jooksul pilliroost rajatistega, sealjuures pilliroost tualettidega sadam.

Esimene pilliroopaat valmis jaanipäeval, jaanuaris toimusid Koosal juba paatide ehitamise võistlused, kus üheks žürii liikmeks oli Peruu aukonsul Eestis Ricardo E. Mateo Durand.

“Kõik paadid tulid erinevad!” särab pilliroousku Laasik.

“Meie loosung on, et pilliroost saab teha kõike,” ütleb Laasik, kinnitades, et lisaks ehitusmaterjalile kõlbavad noored pilliroovõrsed ka süüa. Kui on väga maitsev dipikaste, kuhu nad eelnevalt sisse kasta.

Punu ise pilliroomatt!

Sibulatee raames on lisaks paatide ehitamisele kavas korraldada muid õpitubasid, õpetada ka ehituses kasutatavaid pilliroomatte punuma ning neid savi-krohviga seina panema.

Eksklusiivne plaan on ehitada pilliroost indiaani saun. Selleks tuleb pilliroog enne põhupallimasinaga pressida ja siis iglu kombel kuppelmajaks laduda.

“Kui pilliroogu briketeerida, saaksid ka katlamajad seda kütteks kasutada,” käib Tauno Laasik välja veel ühe idee. “Peipsi järv vajab pilliroo lõikamist, et ta kinni ei kasvaks.”

Osa pilliroogu on juba varutud, teine osa plaanitakse koguda pärast jääminekut.