Sõjaeelne pereregister muutub digitaalseks
Eesti pikaajalise rahvastikuarengu käsitlemisel on üheks kitsaskohaks kogu rahvastikku hõlmavate alusandmete kättesaadavus. Arhiivides on küll säilinud mitmed ainulaadsed allikmaterjali kollektsioonid, kuid nende tõhusa kasutamise võimalused on materjali säilituskuju tõttu piiratud.
Selle vastuolu ületamine eeldab paberkandjal olevate kollektsioonide digiteerimist ja andmebaaside loomist. Sel eesmärgil on TLÜ Eesti Demograafia Instituut kaks aastat kestnud taristuprojekti raames digiteerinud Eesti 20. sajandi rahvastikuloo unikaalse allikmaterjali – Eesti sõjaeelse pereregistri.
Pereregistri loomine sätestati Riigikogu poolt 1. juulil 1926 jõustunud perekonnaseadusega. Seaduse kohaselt tuli kõigis omavalitsustes sisse seada registriraamatud, milles igale Eesti Vabariigi kodanikule avati omaette lehekülg. Töömahukuse tõttu toimus registri loomine ja lehekülgede avamine järk-järgult ning põhijoontes jõuti selle tööga valmis 1930. aastate lõpuks. Mõnevõrra üllatuslikult registri pidamine ja sellesse kannete tegemine Eesti okupeerimisel ei katkenud, vaid jätkus ka sõja-aastatel ja mõnda aega hiljemgi. Registri pidamine lõpetati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 1. märtsist 1949.
Pereregistri rahvastikulooline tähendus tuleneb peamiselt kahest asjaolust. Esiteks kujutab pereregister Eesti rahvastiku ühte täielikumat loendit okupatsioonidele ja II maailmasõjale eelnenud ajast, sest sõjaeelsete rahvaloenduste algandmed hävisid Tallinna pommitamisel 1944. aasta märtsis. Teiseks vastavad pereregistri andmed üsna täpselt sellele, mida nüüdisajal kogutakse Rahvastikuregistrisse. Nii sisaldab pereregister teavet isikutega toimunud demograafiliste põhisündmuste (sünd, abiellumine, laste sünd, lesestumine-lahutamine, surm) ja nendega seotud isikute (vanemad, abikaasad, lapsed) kohta.
Need asjaolud muudavad pereregistri väärtuslikuks Eesti 20. sajandi esimese poole rahvastikuarengu ja rahvastikukaotuste uurimisel. Lisaks teadusasutustele on digiteeritud andmestiku põhikasutajaks Siseministeerium, kes liidendab pereregistri teabe rahvastikuregistri süsteemi ja hakkab seda kasutama perekonnaseisutoimingute täiendava teabeallikana.
Registri digiteerimist ja teaduskäibesse toomist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.
