Solgist väetise tegemine tõi auhinna
See, et tiitli saaja osaühing Viraito asub merest saja kilomeetri kaugusel, ei mängi Eestimaa Looduse Fondi (ELF) projektijuhi Kristjan Piirimäe sõnul mingit rolli. “Reostus tuleb valgalalt ja valgala ulatub Moskvani välja,” selgitas Piirimäe. Suur osa Läänemere reostusest pärineb aga just põllumajandusest.
“Viraito paistab silma eelkõige veekeskkonnast hooliva ettevõttena,” ütles Piirimäe pereettevõtte tegevjuhile Toivo Kensile tiitliga kaasnevat hülgediplomit üle andes. Hülged diplomil olid tänuks Läänemere reostuse ärahoidmise eest.
Flotomudast tehakse väetist
Samas tunnistas ELFi projektijuht, et komisjonis olid tulised vaidlused ja Viraito ei võitnud mäekõrguse eduga.
“Eestis on palju tublisid põllumajandustootjaid, kes on pingutanud sõnnikumajanduse parandamise nimel,” ütles Kristjan Piirimäe.
Kaalukeeleks sai Viraito koostöö E-Piima Põltsamaa meie-
reiga. Sealne juustuvabrik saatis varem Põltsamaa reoveepuhastisse nii tummist reovett, et puhasti ei suutnud seda nõuetekohaselt käidelda ja saastenorme ületav reovesi jõudis Põltsamaa jõkke.
Alates eelmisest aastast veetakse aga heitvee puhastamisel tekkiv flotomuda Viraito vedelsõnnikuhoidlasse. Muda segatakse lägaga, sinna lisatakse ensüüme ja käärimise tulemusel tekib põlluramm.
930 veisega Viraito pälvis žüriilt kiidusõnu ka lekkekindlate silo- ning lägahoidlate eest, kust ei satu loodusesse tilkagi reostust.
“Kõik ei ole läinud siiski lepase reega,” märkis Viraito tegevjuht Toivo Kens. Uute ja lekkekindlate lägahoidlate ehitamise tingis üks õnnetus. Nimelt tekkis lägaveo ajal, kui auto oli põllule sõitnud, farmis elektrikatkestus ja elektri tagasi tulles hakkas lägapump ise tööle.
Tegu oli siiski õnneliku õnnetusega, sest asi avastati mõne minuti jooksul ja selleks ajaks sõnnikuhoidla kõrvale pumbatud läga kogus ei olnud väga suur.
Õnnetusest võeti õppust
“Võtsime sellest õppust,” ütles Kens. Uute ehitatud hoidlate ümber veeti täiendavalt ka vall, et välistada läga sattumine kõrvalolevatesse biotiikidesse (Viraito käitleb oma biotiikides ka naabruskonna kortermajade reovett).
Kuna tegu on nitraaditundliku alaga, tuletatakse nüüd kõikidele töömeestele enne lägaveo algust meelde, mitu meetrit kraavist või teest võib põldu rammutada.
Selleks, et Viraito maadele ei langeks liiga suurt lägakoormust, vahetab ettevõte igal aastal osa põlde lähistel tegutseva teraviljakasvataja omadega.
“Me tahame, et keskkond oleks meie lastel ja lastelastel sama puhas või puhtamgi,” kinnitas Toivo Kens.
Läänemeresõbralik tootja
- Maailma Looduse Fondi ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumi sel aastal algatatud võistluse eesmärk on leida keskkonda säästvamaid majandajaid, tänu kellele väheneb põllumajandusest tulenev Läänemere saastekoormus.
- Läänemeresõbralik põllumajandustootja valitakse 26.–27. novembril Riias toimuval konverentsil üheksa riigi rahvuslike voorude võitjate hulgast.
- Eesti kõige läänemeresõbralikumaks põllumajandustootjaks valisid ELF ja Eestimaa Talupidajate Keskliit OÜ Viraito.
- Rahvusliku võistluse võitjad saavad vastava sertifikaadi, tasuta reisi keskkonnasõbraliku põllumajanduse konverentsile ja rahalise auhinna (1000 eurot). Läänemere regiooni üldvõitja rahaline auhind on 10 000 eurot.
Allikas: ELF
