Soodla ja Aavoja jõgede paisutamine võidakse keelata. Tekib oht, et veehoidlad kaovad ning pealinna veehaardesüsteemi varu väheneb

 (8)
Kõue vald, Paunküla veehoidla
Tallinna veehaardesüsteemi peamine "veemahuti" on Paunküla veehoidla.Foto: Arno Mikkor

Tänavu kevadtalvel jättis keskkonnaamet pikendamata Tallinna Vee ümbersaanud tähtajaga vee erikasutusloa, sest mitmed maaomanikud ei olnud andnud sellele kooskõlastust.

Veeseaduse kohaselt peab veekogu paisutamiseks olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maad niiskusrežiimi paisutamine mõjutab.

Tallinna Vee loa taotluse menetlusse võtmise ajal olid puudu ligi kümne sellise maaomaniku nõusolekud. Suurele avaliku huvi tõttu – ikkagi pealinna joogiveega varustaja – luba siiski aasta jagu pikendati kuni uue loa andmiseni, kuid mitte kauemaks kui 31. märts 2019.

Samas määras keskkonnaamet 31. augusti 2018 tähtajaks, mil ettevõte peab esitama maaomanike nõusolekud. Selleks ajaks neid kõiki siiski kokku ei saadud ja Tallinna Vesi taotles tähtaja pikendamist. Keskkonnaamet pikendaski seda 31. oktoobrini 2018. Praegu on vee-ettevõttel puudu veel kahe maaomaniku kooskõlastused.

Iseenesest ei olevat selles midagi eripärast, et ettevõtete vee erikasutuslubasid pikendatakse, kui ettevõte, kes seda taotleb, esitab ka põhjendatud loa pikendamise taotluse, teatab keskkonnaamet.

Ameti pressiesindaja Sille Ader kinnitab, et Tallinna Veele antakse luba vaid siis, kui selle tegevus on kooskõlas õigusaktidega. Ta kinnitab, et kõnealuste maaomanike nõusolekuteta ei saa keskkonnaamet vee erikasutusluba anda paisutamiseks Soodla jõel Soodla paisuga ja Aavojal Aavoja paisuga.

Seotud lood:

„Kui ettevõte ei saa luba Soodla ja Aavoja paisutamiseks, tuleb paisud likvideerida. Sel juhul kaoksid ka Soodla ja Aavoja veehoidlad,” selgitab Ader. „Paunküla veehoidlat likvideerimine ei ähvarda, sest sellega seotud maaomanikud on andnud nõusolekud paisutamiseks.”

Ader lisab, et täpsemad vee erikasutuse nõuded ja tingimused seatakse loas endas ning hetkel ei ole võimalik neid välja tuua, sest loa menetlus veel käib ning keskkonnaamet alles kogub infot.

Amet leiab, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt ei ole kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga. Küll aga võib vee erikasutusloa taotluse menetluse käigus tekkida vajadus kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Lugu näib olevat siiski karm, sest kui Tallinna Vesi ei kõrvalda vee erikasutusloa taotluse puudusi 31. oktoobriks 2018, hakkab keskkonnaamet ette valmistama loa taotluse läbi vaatamata jätmise või loa andmisest keeldumise otsuse eelnõu.

Muidugi on Tallinna Veel võimalus esitada taas vee erikasutusloa pikendamise taotlus, misjärel amet teeb kaalutlusotsuse loa pikendamise kohta kahe kuu jooksul.

Praegu sellist taotlust esitatud ei ole.

Millistest veekogudest Tallinna veehaardesüsteem koosneb, kuidas see töötab ja kui suured on varud, sellest loe SIIT.

Ernesaks