Soome toiduameti teatel kulus mitu aastat selleks, et koostada piisava mahuga andmebaas Soome maasikate kohta ning nüüd on see kasutusele võetud. Soome maasikaid saab andmebaasi alusel võrrelda nendega, mis on kasvanud näiteks Rootsis või Poolas.

Soome rahvusringhääling Yle teatas, et uue meetodi järgi on juba eelmisel aastal teostatud kontrolli Lahti ja Helsingi linnas. Lahtis osutus umbes viiendik pisteliselt kontrollitud maasikatest kahtlaseks, ehk niisuguseks, mille Soome päritolu laboritestid ei tõendanud. Kontrollimist jätkatakse ka tänavu suvel.

„Andmed Eesti maasikate kohta lisatakse andmebaasi selle aasta jooksul,” kinnitas Soome toiduamet pressiteates.

Soome toiduameti keemiaüksuse juht Annikki Welling kinnitas Maalehele, et Soome toiduamet kogus Eestist maasikaproovid iseseisvalt, nii nagu nad tegid ka Soomes kõigi proovidega. "Maasikaproovide kogumine Eestist on üks osa Soome stabiilsete isotoopide andmebaasi täiendamisest. Me tahtsime saada teatud infot ka lähipiirkondade kohta."

Eestist pärit proovide analüüsi tulemusi Soome toiduametil veel ei ole, seega ei ole praegu võimalik vastata küsimusele, kuivõrd Eestist pärit maasikate andmed on Soome omadest erinevad.

Wellingi sõnul on toiduainete päritolu võltsimisest saanud viimaste aastate jooksul Soomes kuum teema. „Soome maasikad on väärt kaup, mis aga tõmbab neile võltsijate tähelepanu. Maasikate päritoluandmeid on raske jälgida, tarneahelas läheb see info sageli kaotsi. Uus analüüsimeetod, mis põhineb stabiilsetel, mitteradioaktiivsetel isotoopidel, lahendab selle probleemi.”