Sõtke linnus võib olla muinaseestlaste observatoorium
Avastuse tegi Praust juhuslikult, vaadates enne Märjamaa kodulookonverentsile esinema minekut sealseid tähtsamaid ajaloolisi paiku maa-ameti kaardirakendusega, muu hulgas uudse LIDARi kõrgusmudeli abil, mis võimaldab täpselt kuvada maapinna reljeefi.
“Olin rabatud − muinaslinnuseks peetav ringvall on täiesti veatult korrapärane ring läbimõõduga 77−78 meetrit. Olles ka kõiki muid muinaslinnuseid samade vahenditega vaadanud, julgen öelda, et see on Eestis täiesti ainulaadne – kõikide ülejäänute põhiplaan on ebakorrapärane,” ütleb Praust.
Kuna kaitseehitise juures geomeetrilise täpsuse vajadus puudub, on Prausti meelest loogiline, et tegu on olnud kas muinasaegse kultuskoha või koguni observatooriumiga.
Ringile lisatud rajatised võimaldasid päikesepaistelise päevaga üsnagi täpselt saada teada, millal on õige aeg külvata või teha muid tegevusi.
“Tegu võiks olla objektiga, mille tuntuim esindaja on Stonehenge Inglismaal,” oletab Praust.
1982. aastal välja antud “Eesti esiajalugu” ütleb, et vähe uuritud Sõtküla Kantsimägi võib kuuluda keskmisse rauaaega ning on ovaalse põhiplaaniga.
Nagu näha, on arheoloogid Sõtke linnust seni ekslikult pidanud ovaalse põhiplaaniga ehitiseks. “Kohapeal käies ei näe struktuuri regulaarsuse osas eriti midagi, eriti kui piirkond on võsastunud ning täppisgeodeetilisi mõõtmisi ei tehta,” ütles Praust.
