Spordi supermaakond Põlva valib sõidu ja susside vahel
Põlvamaa on Eesti spordikaardil kui väike ime. Põlva Käsipalliklubi meeskond Serviti tuli mullu ja tunamullu Eesti meistriks ning koputab Euroopa taseme uksele. Õhtulehe andmetel peavad spordisõbrad klubi Eesti parimaks pallimänguklubiks üldse.
Orienteerumisklubi Põlva Kobras on lisaks sportlikele saavutustele, mis tähendab muu hulgas sadu medaleid Eesti meistrivõistlustelt, paistnud silma rahvusvaheliste võistluste korraldajana. Lõppeval aastal saadi hakkama üliõpilaste XVI MMiga.
Jalgpalliklubi Lootos tänavusel aastalõpupeol auhindu andes võidi tõdeda, et üheksast klubi võistkonnast viis võitsid oma liigas esikoha.
Karateklubi Keiko viimaste aastate saavutuste nimekirja trükkimiseks on vaja mitut lehekülge paberit.
Neli miinust spordi kahjuks
See kõik võib aga praeguses säästueelarvete virvarris saada vägagi valusa hoobi. Sest Eesti spordiraha tõmbub kokku kõikvõimalikest suundadest. Riiklik spordiraha, mis mitme vaheastme kaudu jõuab iga vähegi tõsisema harrastajani, kahaneb 40 miljoni krooni ehk umbes 1/3 võrra.
Esiteks saavad spordiklubid, praeguse spordisüsteemi alustalad, üleriiklikelt alaliitudelt vähem raha. Teiseks tõmmatakse kokku maakonna kaudu jaotatavaid summasid.
Kolmandaks kärbitakse kohalike omavalitsuste eelarveid, kusjuures spordi kui mitte esmatähtsa eluvaldkonna kaotused võivad olla suured. Ning neljandaks pole varasemaga võrreldes enam sama lahked ettevõtetest või ettevõtjatest toetajad.
"Eelarve tuleb üle vaadata," tõdeb Põlva maakonna spordiliidu asepresident Nikolai Järveoja. "Võistlussõite saame teha vähem, rohkem tuleb maakonnasiseseid jõuproove."
Järveoja loogika on veenev: suure bussiga Tallinna ja tagasi sõitmine maksab 6000 krooni, selle raha eest võib sooduskampaania ajal saada 10 paari spordijalanõusid. Ehkki loogika ütleb, et vaja oleks mõlemaid, tuleb otsi siiski kokku tõmmata.
Kust tuleb spordile raha?
Põlvamaal on kokku 40 spordiklubi, neist aktiivsemalt tegutsevad pooled. Enamik klubisid (30) on koondunud Põlva maakonna spordiliidu alla, mille katusorganisatsiooniks on omakorda Eestimaa Spordiliit Jõud.
Klubide raha hulk ja selle eri allikate osakaal eelarves on klubiti erinev, põhimõtteliselt on süsteem aga järgmine: vähegi saavutusspordiga tegutsevatel klubidel on toetajad, kellelt laekub suurem osa rahast. Näiteks Lootose umbes 3 miljoni kroonisest aastaeelarvest annavad sponsorid 22% ja lapsevanemad 9%.
Järgneb üleriikliku alaliidu kaudu tulev toetus, mis otseselt sõltub klubi tulemustest, teisisõnu medalitest. "Meie noored on väga tublid," tõdeb OK Põlva Kobras president Nikolai Järveoja.
Põlva puhul jõuab raha spordini ka läbi linna spordikooli, mis maksab mitmete alade, näiteks orienteerujate, käsipallurite, vabamaadlejate, suusatajate, laskurite ning kergejõustiklaste treenerite palga ning võimaldab harjutamispaiku kasutada tasuta. Ka spordikooli tasu on pigem sümboolne. Põlva spordikoolis saab harjutamas käia ka mujalt, sel juhul maksavad omavalitsused lapse eest pearaha.
Teed ürituse, järelikult oled olemas
Samas näiteks jalgpall ja karate spordikooli alade hulka ei kuulu ning linna tugi nende aladega tegelevatele lastele on seega kümneid kordi väiksem. Lootose eelarvest moodustab linna tugi näiteks vaid 4%. "Põlva linn on jalgpallilapsed ja -lapsevanemad pannud teiste aladega võrreldes ebavõrdesse seisu," väidavad Lootose esindajad.
"Jalgpall on Põlvas ja ka maakonnas suurima noorte harrastajate hulgaga spordiala, ainuüksi tänavu võistles Lootose vormis üle 150 palluri."
Tähtsal kohal klubide eelarves on ürituste korraldamisest laekuv tulu. Põlvas on korraldatud ja korraldatakse suuri orienteerumisvõistlusi, aga ka käsipalli- ja rahvusvahelisi noorte jalgpalliturniire. Ent ka väiksemate klubide olemasolu eeldus on ürituste korraldamine - vähemalt ühe avaliku ürituse peab iga MTÜna registreeritud klubi tegema "Meil on väike maakond, seetõttu on kohe näha, mida ja kui palju kusagil tehakse," kinnitab Järveoja.
Aktiivselt tegutsedes loodetakse üle elada ka majanduslikult raskem aeg. "Spordituld uuesti põlema panna on väga raske," tõdeb Nikolai
Järveoja. Praegu on tuli igatahes alles, sest vähemalt noored on täis indu edasi harjutada.
"Treeniksin ehk ka ilma võistlemata, sest mulle lihtsalt meeldib jalgpall väga," räägib Lootose kasvandik Grete Kolbakov. "Võistlemine aga annab põhjuse rohkem pingutada. Oleme oma võistkonnaga saavutanud väga häid tulemusi, mida poleks ette kujutadagi osanud."
Ka Laura Musting väidab, et harjutaks ilma võistlematagi, samas on tüdruku silmade ees kõrgemad sihid. "Iga alaga on nii, et eesmärgid peavad olema suured, et oleks, kuhu püüelda," kinnitab ta. "Nii on ka meiega. Püüame saavutada parimat!"
Juta Saan ütleb Põlva naisjalgpallurite sihi aga teistest selgemini välja. "Eesmärgiks võiks tulevikus olla Eesti meistriliiga võit!"
Riiklikku spordiraha kolmandiku jagu vähem
Tõnu Seil, kultuuriministeeriumi spordi asekantsler
Riik jagab spordile järgmisel aastal tänavusega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem raha: kui tänavu eraldati 125 miljonit krooni, siis 2009. aasta eelarves on see summa 85 miljonit. Juba eelarve koostamisel oli teada, et näiteks mittetulundusühingute ja sihtasutuste toetust tuleb vähendada 10-15%. Tänavu vähendati summasid jooksvalt kolme protsendi võrra.
Minu hinnangul oli üks valusamaid noortespordi meisterlikkuse rahasumma kärpimine - 39 miljoni krooni asemel jäi eelarvesse 31. Edasi lükkub ringiraha jagamine, liikumisharrastuse toetus väheneb 16 miljonilt 13-le.
Kindlasti soosib raha vähenemine tulevikus leidlikkust. Kõigil tuleb õppida säästlikumalt elama, ka spordiühendustel. Võib-olla aitab säästmine kogu spordisüsteemil mingil määral ka puhastuda. Kindlasti tuleb spordiklubide juhte edaspidi rohkem koolitada, kuidas oma raha kasutamist paremini kavandada ja raskemas olukorras toime tulla.
Tugevad klubid jäävad ellu, kuid ees seisab suurte ja põhimõtteliste valikute aeg ja nõrgematel klubidel tuleb tõenäoliselt ühineda. Alaliitude baastoetus kahaneb suhteliselt kõige vähem, 20 miljonilt 18,3 miljoni kroonini. Järgmisel aastal pole olümpiamänge ja ka muid tiitlivõistlusi on vähem, seegi tingib väiksema kulu.
Usun, et kõik alaliidud saaksid oma põhiettevõtmisi läbi viia ja igapäevaelu korraldada ka vähema rahaga. Kriitiliselt hinnati investeerimisprojekte, paljud projektid lükkuvad edasi või jäävad raskel ajal ära. Nende summade vähenemisest on kõige rohkem kahju, kuid investeeringute koomale tõmbamine oli üks suuremaid kokkuhoiuallikaid. Küll üritame eelarves säilitada igas maakonnas üht spordiobjekti, mille valmimisele paneb riik õla alla.
Riik toetab edasi ka Tehvandi spordikeskuse väljaarendamist, kuid varasema 30 miljoni krooni asemel kavatsetakse anda 21 miljonit. Samuti abistab riik viie miljoni krooniga Pärnumaa Jõulumäe spordikeskust.
Toetuse võimalused spordiklubidel ei vähene aga Eesti Kultuurkapitalis ja sporditoetust saab küsida kogu aasta vältel Hasartmängumaksu Nõukogult.
Põlvamaa spordimaastiku tipud
Põlva Kobras
OK Põlva Kobras asutati 27. aprillil 1988, seega 20 aastat tagasi. Tänaseni tegusa ja edukana püsiva klubi areng oli kiire. Juba asutamisjärgsel aastal alustati firmavõistlusega - klubide karikavõistlustega, mis sai Koprakarika nime. Aastal 1990 korraldati Värskas esimene rahvusvaheline võistlus Suunto Games. Samal aastal võitis esimene klubi liige NSV Liidu meistrivõistlustel medali - Külli Kaljus teateorienteerumises hõbeda.
Valik klubi viimaste aastate saavutusi
- 2008 Raido Mitt tuli Euroopa noortemeistriks teatejooksus H 18 klassis.
- Taaniel Tooming sai rattaorienteerumise noorte EMil tavarajal 4. koha.
- 2008 Eesti meistrivõistlustelt sai 20 sportlast 40 medalit (12 kuld-, 17 hõbe- ja 11 pronksmedalit).
- 2007 Raido Mitt võitis hõbemedali Euroopa noorte MV teatejooksus H 16 klassis.
- 2007 Maret Vaher sai rattaorienteerumise MMil 10. koha.
- 2007 Eesti meistrivõistlustelt sai 25 sportlast 63 medalit (26 kuld-, 21 hõbe- ja 16 pronksmedalit).
- 2006 Mihkel Järveoja tuli Leedus juunioride maailmameistriks teatejooksus.
- 2006 Raido Mitt võitis pronksmedali Euroopa noorte MV teatejooksus H 16 klassis.
- 2006 Rain Eensaar tuli pronksmedalile laskeorienteerumise MMi teatejooksus.
- 2006 Eesti meistrivõistlustelt sai 33 sportlast 112 medalit (34 kuld-, 37 hõbe- ja 41 pronksmedalit).
Serviti
Õhtulehe lugejate seas korraldatud küsitlus näitas, et Põlva Serviti käsipallimeeskonda peetakse praegu Eesti tugevaimaks pallimänguklubiks. Gallupile vastas koguni 3726 lugejat, kellest 44% hindas Servitit tugevaimaks. Järgnesid Tallinna Selveri võrkpallimeeskond 30, TÜ/Rocki korvpallimeeskond 13 ja BC Kalevi korvpallimeeskond 7 protsendiga. Samas on Delfi küsitluse andmetel käsipalli populaarsus küllalt madal, juhivad jalg- ja korvpall.
Valik klubi viimaste aastate saavutusi
- 2008 Eesti meister
- 2007 Eesti meister
- 2006 Eesti karikavõitja
- 2006 Eesti meistrivõistluste III koht
- 2006 Balti liiga III koht
Lootos
Lõppenud jalgpallihooajal osales Lootos Eesti meistrivõistlustel 9 võistkonnaga, viis neist võitsid oma liigas esikoha. Eriti võimsalt esinesid A- ja C-klassi tüdrukud, kes ei kaotanud ühtegi mängu. Omavanuste seas on Eesti esiliiga parimad väravalööjad A-klassi tüdruk Signy Aarna ning C-klassi tüdruk Sixtina Ladva. Klubi senise ajaloo suurima saavutusena võideti naiste esiliiga. Enamjaolt A-klassi tüdrukutest koosnev naiskond võitis 18 mängust 16. Võistkonna suurimaks väravakütiks tõusis 48 väravat löönud Signy Aarna. Põlva väravaküttidest tõusid veel esile meeste
III liiga lõunatsooni suurim väravalööja Alar Alve (37) ning B1-klassi poiste II liiga suurim väravalööja Tarvin Kaldvee (34).
Keiko
Klubi tegeleb Motobuha Shitōryū karatega, harjutajaid on ligi 40. Klubi kasvandikest on Maare Mõttus tulnud WTKA maailmameistrivõistlustel katas 2. kohale, on Eesti meister džudžitsus, dojo kumites, noorte katas, kadettide katas ja noorte kumites ning võitnud mitmeid rahvusvahelisi turniire. Juho Mattus on tulnud WTKA maailmameistriks katas ning Eesti meistriks katas, kumites ja dojo kumites. Karl-Markus Jens on aga Eesti meister džudžitsus ning dojo kumites.
Allikas: http://kobras.polvamaa.ee/; www.hcpolva.ee; www.fclootos.ee; www.shitoryu.ee/keiko/
