Põhimure, millele sellest maksust rääkides viidatakse on see, et iga teine Eesti täiskasvanu ning iga kolmas laps on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal kasvab. Suhkruga maitsestatud jooke plaanitakse maksustada seetõttu, et nende tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi muu toidu või joogi tarbimisel. Arvestades, et suhkruga magustatud jookide tarbimine ergutab dopamiini vabanemist, mis tekitab rahuldustunnet ja ergutab inimesi rohkem tarbima, võib juba tekkinud tarbimisharjumusest olla raske vabaneda.

1,5 liitrine limonaad läheb euro võrra kallimaks

Tervise arengu instituudis vastvalminud rahvastiku terviseuuringust selgub, et eestimaalased söövad keskmiselt 12 ühikut magusat päevas, lapsed isegi rohkem, kuigi WHO soovitab süüa vaid 4-6 ühikut. Üks ühik maiustusi on näiteks 100g karastusjooki või 1 komm. Peaaegu pool magusast süüakse ära kookide ja saiakestena, kuni veerand suhkru, šokolaadi või kommidena, viiendik magusate piimatoodetena ja vaid 6 protsenti karastusjookidena.

„Kui hakkame magusaprobleemi lahendama karastusjookidest ja selle tulemusel väheneb nende tarbimine 20 protsenti, väheneb magusa söömine 12 ühiku pealt vaid 11,9 peale,“ arvestas A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop.

Suhkrumaksu suurust pole veel avalikustatud, kuid Noop arvutas, et karastusjookide ja maitsestatud vete turg on Eestis umbes 60 miljonit liitrit aastas. Kui magusamaksuga loodetakse koguda 24 miljonit eurot, peaks maksu suuruseks olema 40 senti liitri kohta.

Noop rõhutas, et sellele tuleb lisada ka kaubanduse juurdehindlus, mis on keskmiselt 40 protsenti ja 20 protsenti käibemaksu, mis teeb liitri limonaadi umbes 70 senti kallimaks. Pooleteistliitrise limonaadi hind, mis on praegu üks euro, oleks siis koos magusamaksuga kaks eurot.

Uuringute kohaselt pole maksul loodetud mõju

Ametnikud on rääkinud, et magusamaks peaks mõjutama tootjaid vähendama jookide suhkrusisaldust. Ka A. Le Coqis plaaniti tuua turule vähendatud suhkrusisaldusega joogid, kuid kui limonaadimaks lajatatakse kõigile magusatele jookidele ühe puuga, olenemata nende suhkrusisaldusest, siis see ei ahvatle tootjaid jooke tervislikumaks muutma.

„Tegemist pole rahva tervise parandamisega, vaid varjatud maksutõusuga, mis annab jõhkra löögi Eesti joogitööstusele,“ hindas Tarmo Noop magusamaksu. Lätis on tema andmetel suhkrumaksu suurus 7 senti liitri kohta ja Soomes kaotatakse see maks järgmisel aastal üldse ära.

Ka uuringud näitavad, et vaid karastusjookide maksustamine ei oma rahva tervist arvestades soovitud mõju. Mõju saavutamiseks peaks lisaks magusamaksu kehtestamisele alandama puuviljade käibemaksu, piirama maiustuste reklaami, muutma toodete märgistust ja suurendama inimeste teadlikkust tervislikust toitumisest. Samas selgus, et lapsevanemate pikaajaline nõustamine on ainus meetod, mis on laste toitumisharjumuste muutmisel osutunud pikas perspektiivis tulemuslikuks.

Tegelikult loetakse suhkruga magustatud jookideks kõik mittealkohoolsed kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või suhkruasendajaid, nagu magustatud piim või piima alternatiivid, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid, mitte-dieetkarastusjoogid jms. Seega võib maksustatavaid tooteid olla karastusjookidest tunduvalt rohkem.