SUUR KOKKUVÕTE | Kas ja kuidas saata vallamajast ikkagi välja inimkeelseid kirju?

 (1)
Kenakeele kasutamise õpetused
Kenakeele kasutamise õpetused Rein Sikk/sõnapilv

Soovitusi nii ametnikele kui ka tavakodanikele Maalehe artikliseeria jälgedes ehk „iga jurist võib olla kalur, aga iga kalur ei pea olema jurist!”

Nädala eest ilmus Maalehes ehmatav kirjanäide ühest vallast ühele kodanikule saadetud kirjast : „Arvestades eeltoodud asjaolusid ning lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekutest, on korraldus antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 ja § 30 lõike 1 punkti 4, /---/ Vallavolikogu 30. novembri 2017 määruse nr 10 „/---/ valla põhimäärus“ § 60 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3, riigihalduse ministri 22. veebruari 2018 määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ § 11 lõigete 11, 12, 13, 14, 15 ja 17...”

Loo juures polnud välja toodud kirja lähetanud valda, mida küll teadsime. Me ei pidanud sobilikuks ühe omavalituses näidishukkamist taustal, mil kolekeelseid kirju saadetakse paljudest asutustest.

Küll aga võttis Maalehega juba loo ilmumispäeva hommikul kontakti Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, kes tunnistas kirja Türit saadetuks. Ta soovis otsida võimalusi kirjade kolekeele asendamiseks kenakeelega.

Vallavanem mainis samas, et ametiasutusest saadetav kiri ja raha taotlejale kätte toimetatav haldusakt olla siiski eri asjad, mida reguleerivad eri seadused. Ta tõi näitena haldusmenetluse seaduse, mis väidetavasti kohustavat valda välja saatma just selliseid tekste, nagu eelpool tsiteeritud. Siemann arutles: äkki võiks tulevikus haldusaktide juures olla lihtsamas sõnastuses kaaskiri.

Seotud lood:

Kiidame ja täname positiivust otsiva initsiatiivi eest!

Alljärgnevalt targaks tarbimiseks ja õpetuste leidmiseks me kirjavahetus Türi vallavalitsuse kui ka õiguskantsleri ja rahandusministeeriumi vahel kena- ja kolekeelsuse asjus.

"Oleme teel vähema kantseliitlikkuse poole"


Selgitab ja põhjendab Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann

Kuna Türi Vallavalitsuses soovime loomulikult oma tegutsemisviise muuta paindlikumaks ja inimestele arusaadavamaks siis märgin, et oleme oma kirjavahetust muutnud järjest vähem kantseliitlikuks ning soovime seda ka edaspidi teha.

Seepärast on head nõuanded teretulnud.

Ise oskasime artiklit analüüsides välja mõelda, et edaspidi võiks lisada haldusaktile selgitava kirja. /---/

Artiklis kirjana käsitletud dokument oli tegelikult väljavõte hajaasustuse programmist taotluste menetlemise ning toetuste määramine haldusaktist. Ametiasutusest välja saadetav kiri ja kätte toimetatava haldusakt on õigusaktidega sätestatud nõuetest tulenevalt veidi erinevad. /---/

Ajakirjandusse pöördunu heitis ette, et talle saadetud „kirjas“ oli terve rida talle arusaamatuid paragrahve. Õiguslikele asjaoludele viitamine on haldusakti puhul kohustuslik. Samuti ajas proua segadusse haldusakti viimane punkt, milles oli toodud haldusakti vaidlustamise võimalused, muu hulgas võimalus pöördud halduskohtusse. Vaidlustamisviide on seadusest tulenevalt haldusakti kohustuslik osa. /---/

Isikule, kes ei ole hajaasustuse programmi nõuetega tuttav, ega tea midagi haldusmenetlusest ja haldusaktist, võis olla haldusakti väljavõtte saamine segadust tekitav ja raskesti mõistetav.

Samas seadusest tulenevalt tuli isikule tema taotlust mitterahuldav haldusakt kätte toimetada. Türi Vallavalitsus möönab, et selliste haldusaktide suhtes võiks juures olla ka lihtsamas sõnastuses selgitav kaaskiri.

"Iga jurist võib olla kalur, aga iga kalur ei pea olema jurist!"


Selgitab ja analüüsib õiguskantsler Ülle Madise

Millised on õiguskantsleri soovitused omavalitsustele, et nad ei saadaks tulevikus välja samalaadseid arusaamatuid materjale, nagu meil näiteks oli.

Omavalitsuste ja üldse kõikide asutuste soov kirjutada inimestele selgemalt teeb rõõmu. Abi on headest eeskujudest, selgelt kirjutamise koolitustest ja teema avalikust käsitlemisestki. Meeleldi soovitame huvilistele, kuidas selge keelekasutuse suunas liikuda.

Kui vallavanem leiab, et selliste kirjade väljasaatmist kohustab haldusmenetluse seadus, siis kas tal on õigus või mitte? Ja kuidas siis talitada nii, et seadus oleks täidetud, aga inimesed saaksid kätte ikkagi üheselt mõistetava kirja.

Kõik ametlikud kirjad ja haldusaktid võivad ja lausa peaksidki olema saajale lihtsasti mõistetavad.

Loe veel

Ka toetuse taotlejale toetuse saamisest või ilmajäämisest teatamise korraldus võib olla sõnastatud selgelt. Kohe alguses on võimalik öelda, kas näiteks eluruumi remondiks toetust antakse ja kui ei anta, siis miks. Selged, lihtsad, ausad laused. Kui toetust ei anta, siis inimkeelne seletus ongi seaduses nõutud põhjendus.

Põhjenduseks ei sobi seaduseteksti kordamine ega muu üldine jutt. Inimene peab aru saama, et põhjendus käib just tema juhtumi kohta, seda on eraldi kaalutud.

Normid, mille alusel otsustati, saab ära näidata nende selgete lausete järel. Inimene peab saama soovi korral ise seadusest või määrusest järele vaadata, mis tingimustel toetust antakse.

Lõpuks tuleb tõepoolest märkida, et kui inimene tehtud otsusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Kui nii talitada, on inimesel ka negatiivset otsust üldjuhul lihtsam mõista ja seadus on kenasti täidetud.

Või oleks vaja arusaamatule käitumisele õhutavat seadust muuta?

Ei ole vaja. Seaduse üldpõhimõte on justnimelt eesmärgipärasus, selgus, võimalikult vähene koormus ja pinge inimestele.

Mida oleks juhtumist õppida kõigil omavalitsustel?

Soov kirjutada selgemini väärib suurt tunnustust. Ega see lihtne ole, eriti, kui bürokraatlikel tavadel on tugevad juured all. Oluline on julgustada neid, kes kirjutavad selgelt.

Selge Sõnumi auhind on üks viis julgeid ja leidlikke tunnustada.

Sügava mulje jättis mulle 2017. aasta selge keele konverents, kus muutusi oma aktide vormistamises tutvustasid meie oma Maksu- ja Tolliamet (Karin Aleksandrov), samuti kolleegid Soomest, Rootsist ja Norrast.

Räägiti ka seaduste selgelt kirjutamise katsetest. See on Eestiski suur mure, meenub kasvõi, kuidas uue seaduse tulles jäeti vana kalapüügieeskiri kehtima osas „milles see ei ole vastuolus uue seadusega“.

Iga jurist võib olla kalur, aga iga kalur ei pea olema jurist!

"Lugege koostatud kirja läbi tulevase lugeja silmade!"


Selgitab analüüsib ja kommenteerib rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp.

Millised on väga konkreetsed soovitused omavalitsustele, et nad ei saadaks tulevikus välja samalaadseid arusaamatuid materjale, nagu meil näiteks oli.

Oluline on leida kompromiss võimalikult lihtsa, kuid samas õiguslikult korrektse keelekasutuse vahel. Ennekõike peab korrektse keelekasutuse eest seisma iga teksti autor ise.

Nagu mistahes kirjade puhul on hea järgida keele ja vormistusnõudeid. Näiteks vältida sulgudes olevaid viiteid, liigendada tekst eristatavateks osadeks ja pealkirjastada eraldi osad.

Alustada tuleks faktiliste asjaolude osast, seejärel viidata aluseks olevatele õigusaktidele ja esitada põhjendused. Kõige lõpus soovitame välja tuua otsuse ning viidata õigusele haldusakt vaidlustada. Tasub vältida ka rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ühes haldusaktis, kui on selge, et viitamine kõikidele otsust mõjutavatele dokumentidele ja õigusaktidele teeb lugemise mahukaks ja keeruliseks.

Kui vallavanem leiab, et eelmainitud kirjade väljasaatmist kohustab haldusmenetluse seadus, siis kas tal on õigus või mitte? Ja kuidas siis talitada nii, et seadus oleks täidetud, aga inimesed saaksid kätte ikkagi üheselt mõistetava ja tõlget mitte nõudva kirja?

Haldusmenetluse seadus ega hajaasustuse programmi määrus ei kohusta koostama keerulisi otsuseid, pigem vastupidi.

Hajaasustuse programmi määrus ei sea nõudeid otsuse keelekasutusele ega liigendusele. Küll aga peab paratamatult olema otsuses kajastatud toetuse taotlemise ja toetuse andmisega seonduv. Nõuded on tingitud sellest, et avalikkusel oleks ülevaade avalike vahendite kasutamisest. Teisalt ka sellest, et otsuse saajal endal oleks selge, millistest õigusaktidest või kaalutlustest tulenevalt on otsus tehtud.

Ka haldusmenetluse seadus ütleb, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teisalt kohustab seadus haldusakti põhjendama. See tähendab, et tuleb välja tuua otsust mõjutavad faktid ja õigusaktid. Loomulikult tuleb välja tuua ka kaalutlused, millest haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud. Vormistada annab seda siiski lihtsasti, pealkirjastades ja liigendades vastavaid osasid ning kasutades korrektset viitamist.

Haldusmenetluse seaduse ja hea õigusloome arendamisega tegeleb täpsemalt justiitsministeerium.

Äkki oleks vaja arusaamatule käitumisele õhutavat seadust muuta?

Usume, et ka praeguse seaduse puhul on võimalik end arusaadavalt väljendada.

Mida oleks juhtumist õppida kõigil omavalitsustel?

Mitte ainult omavalitsustel, vaid ka riigiametnikel tuleks järgida keelekasutuse nõudeid. Igal juhul innustame kõiki end võimalikult selgelt ja üheselt arusaadavalt väljendama ning tunnustame neid, kes on selles juba vilunumad. Usume, et siin kehtib vana hea tõdemus, et harjutamine teeb meistriks.

Kas omavalitusest arusaamatu kirja saaja võib selle omavalitusse tagasi saata koos sooviga, et see tõlgitaks üheselt mõistetavasse eesti keelde?

Jah. Haldusmenetluse seaduse järgi peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kui haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused, need on vastukäivad või ei ole neid muudel objektiivsetel põhjusel võimalik täita, siis ei välistada seadus sellise haldusakti tühisust.

Mida veel olulist lisada, et teema lõpeks ikkagi positiivse lahendusega?

Jälgime pidevalt, et seadustes ja määrustes oleks bürokraatiat järjest vähem. Kõik ministeeriumi eelnõud läbivad ka keeletoimetuse.

Meie peamine soovitus on aga siiski see, et püüda lugeda koostatud kirja, otsust või ka õigusakti läbi tulevase lugeja silmade, kirjutades võimalikult lihtsasti ja selgesti arusaadavalt.