SUUR ÜLEVAADE | Milliseid reisikindlustuspettusi eestlased üritavad?
Kuid rohke reisimisega kaasnevad paraku ka reisikindlustuspettused. Uurisime erinevatest kindlustusfirmadest, kui palju neid ette tuleb ning milliseid petuskeeme üritatakse rakendada.
"Pettusi kahjuks tuleb ikka ette. Kindlustuse eesmärk on hüvitada reaalselt tekkinud kulutused. See olukord aga ei pruugi kõikidele olla arusaadav," tõdes PZU Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.
Ning tõi näiteid: "Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus lennu ärajäämisel on lennufirmalt tagasi saadud osaline pileti maksumus. Kindlustusfirmalt küsitakse aga piletiraha täies mahus. Sarnaseid lugusid on ette tulnud ka majutusasutustega.
On olnud juhtumeid, kus klient esitas kohvri puhastuse eest kindlustusele tegelikust oluliselt suurema arve. Hilisemal uurimisel selgus, et inimene kasutas ka muid puhastusteenuseid, mis antud juhtumiga seotud ei olnud."
ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts ütles, et peamiselt teevad neile muret kliendid, kes ostavad kindlustuse liiga hilja – siis, kui on juba haigestunud.
"Igal juhul on meelerahu huvides oluline koos reisiga osta ka reisikindlustus. Haigused võivad paraku olla ka pikemaajalised ja reisiplaanid segi lüüa juba palju varem," soovitas Lepvalts.
Samuti on ERGOs ette tulnud olukordi, kus klientidel on tekkinud kiusatus lennujaamas või piiril olles vajaliku reisidokumendi (viisa, pass) puudumise tõttu reisi ärajäämist haigestumisega kindlustusjuhtumiks kohandada.
"Kuna reisidokumendi puudumise tõttu jääb reis ära igal juhul ning see ei saa olla kliendi jaoks ootamatu sündmus, ei oma hilisem haigestumise fakt enam tähtsust," selgitas aga Caterina Lepvalts.
Ka IF Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig kinnitas, et kindlustuspettusi ikka vahel esineb, enim puudutab see pagasikindlustust, kui pagasi väga kalli sisu olemasolu ja varastamise fakt mõeldakse välja.
Samuti on IF Kindlustuses esinenud probleeme reisitõrkekindlustusega, kui reisikindlustust vormistatakse pärast haigestumist või varjatakse reistõrke tegelikke põhjuseid.
Kindlustajad soovivad inimestele südamele panna, et sellistel puhkudel on tegu pettusega, mis võib viia reaalse karistuseni.
"Kindlustusseltsi petnud või pettust üritanud inimene peab arvestama sellega, et kahju hüvitamisest keeldutakse. Kindlustuspettuse korral on välistatud ka edasine kindlustuslepingute sõlmimine meie seltsis," selgitas ERGO esindaja Lepvalts.
Ühtlasi viitas ta, et kindlustusseltsidel on õigus vahetada informatsiooni isikute kohta, kes on esitanud ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi oluliste asjaolude kohta või põhjustanud tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise. Sellisel juhul on võimalik, et ükski selts pole huvitatud sõlmimast kindlustuslepingut isikuga, kes on kindlustusandjat petnud või petta üritanud.
"Kahjuks ei saa inimesed aru, et kindlustuspettuste puhul on samuti tegu kuriteoga, mille eest võib oodata rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus," lausus Lepvalt lõpetuseks.
