Suvel saab leiva kõrvale ka tsirkust
"Tavaliselt teen ma kolm kooki, kuigi alati kõike ära ei müü," tõdeb Kersti Vissel. Ühes oma kolme õega peab ta teist suve järjest Kolme Sõsara Hõrgutiste kohvikut Põlvamaal Piusa külastuskeskuses.
See on kohvik, kus pakutakse kohalikku ja isekasvatatud toitu. Selliseid söögikohti polegi nii palju, sest lihtsam ning majanduslikult mõistlikum on serveerida burgereid ja friikartuleid.
Ainult kookidega ära ei ela
"Meie eelmise aasta kogemus on see, et hooaeg läheb aeglaselt käima, ja isegi kui siia tuleb inimesi, on neid ikkagi liiga vähe, et söögikoht ära tasuks," möönab Triin Vissel.
Leping maja omaniku ehk kohaliku omavalitsusega kohustab neid aga kohvikut iga päev lahti hoidma. Ka siis, kui inimesi väga palju pole.
"Kohvikupidaja ei saa endale lubada sellist asja, et toodab miinust. Siis hakkad mõtlema sellele, kuidas siia rohkem inimesi kutsuda," on Triin realist.
Niisiis panid sõsarad pead tööle. Ühes oma venna Hendrik Visseli ja Jaanus Tepomehega, kes mõlemad äsja lõpetasid Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna, hakati nuputama hea toidu kõrvale midagi veel.
"Hendrik ja Jaanus on meil siin suvel tööl ja tegelikult tahtsid ka nemad enamat, kui vaid leti taga seista," selgitab Triin. Nii sündis idee kutsuda kohvikusse juulikuu suveõhtuteks esinema Eesti artiste.
Juba on kontserdi andnud Mari Kalkun. Kõik kohad olid täis ning kontserdipäevaks tehtud 13 kooki läksid kui hundi kurku. Homme astub sõsarate kohvikus üles Jarek Kasar ehk Chalice ning sellest järgmisel päeval Jaan Pehk.
Kordaläinud kontserdiga pole rahul mitte ainult sõsarad ise, vaid ka pealtvaatajad. "Kui see kontsert oleks kaugemal olnud, ei oleks ma kindlasti läinud," ütleb Obinitsas elav Terje Lillmaa. "Kui ma sinna juba läksin, siis muidugi ostsin ka kohvi ja kooki." Ta möönab, et ehkki maal tuleb raha raskelt kätte, pole seda ometi kahju hea asja peale välja käia.
Hõbepulmadest festivalini
Sõsarate kohvik on vaid üks näide. Tegelikult muutub väike Eesti suvel tõeliseks festivalimaaks, ning sündmusi, kuhu minna, tuleb igal aastal juurde.
Homme algab ka kolmas Ostrova festival. Tegu on Setumaal tillukeses Ostrova külas aset leidva kahepäevase sündmusega, kus esinevad nii nimekad Eesti kui ka kohalikud Setumaa artistid.
"Meil oli 2010. aastal 25. pulma-aastapäev ja siis olid meil siin mõned artistid esinemas," räägib Aime Tulp, setu juurtega pealinlane, kes ühes abikaasaga Ostrovasse suvekodu rajanud.
"Juba siis oli minu mehel unistus, et siia võiks kunagi esinema kutsuda Metsatöllu, ja nii me mõtlesimegi, et teeme siis väikese festivali ning kutsume nad esinema," meenutab Tulp festivali tekkelugu.
Paar lootis, et ehk tuleb kohale paarsada inimest. Piletikassas lookles aga järjekord ning lõpuks oli väikses külakeses, kus isegi autotee ära lõpeb, üle 700 inimese.
Eelmisel aastal kogus festival tuhatkond kaasaelajat ning tänavugi on oodata sama suurt publikut. Kasu Tulbid selle ettevõtmisega ei teeni. Festivali korraldab mittetulundusühing ning pigem on selle tegemine paarile hobi.
Küll saavad festivalist tulu ettevõtjad - turismitalud on festivali ajaks täis broneeritud ning ettevõtjail on võimalus müüa laadal oma toodangut.
"Minul kulusid pole, sest see on mul kodu lähedal - saan seal oma asju müüa ja samas ka meelelahutust," on Piusa savikoja keraamik Signe Krigul rahul.
Parim osa festivali juures on aga see, et sissepääs on kuni 15aastastele tasuta. "Tahame soodustada seda, et pered käiksid koos," ütleb Tulp. "Kui neljaliikmeline pere peaks ostma kõigile piletid, siis ilmselt festivalile ei tuldaks, sest läheks üsna palju raha."
Üritused üle Eesti
Selliseid festivalide tegijad, kus tahetakse kohalikele tutvustada kaugeid külalisi ning külalistele kohalikku kultuuri, on teisigi. Näiteks toimus Põlvamaal Kõlleste vallas Ihamaru külas esoteeriline Labürindifestival.
"Meie eesmärk on pakkuda kaugemalt inimestele põhjust Lõuna-Eestisse tulla ja kohalikele võimalust näha esinejaid, kes võib-olla on kättesaamatud, sest etnoesoteerilise peo esinejate hulgas on nii mõnedki maailmarändurid," selgitab festivali korraldaja Aivar Täpsi.
Äsja lõppes Setumaal ka suvelavastus "Peko", mida mängiti kolmandat suve järjest. Lavastuse üheks osaks oli laat, kus Setumaa ettevõtjad müüsid oma toodangut.
Nii võttis Värska naine Sirje Kruusamäe "Peko" lavastuste ajaks töölt puhkuse, et müüa omavalmistatud setu traditsioonilist toitu. "Igal juhul on see mulle tulutoov," tõdeb naine.
Sama lugu on teiste suur- sündmustega. Näiteks korraldas Eesti Kontsert koos Virumaa muuseumiga Palmse muusikapäevad, kuhu kogunes kahel päeval tuhatkond pealtvaatajat.
"Palmse mõis ja sealsed toitlustajad teenisid neil kahel päeval väga korralikult," usub Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten. Ta toob näiteks ka Saaremaa ooperipäevad, kus mõned ettevõtted teenivad lühikese ajaga oma aastatulu, ja seda tänu koju kätte tulnud võimalusele.
