Tänavu on kolme riigi vetes loendatud 5445 hallhüljest ning see tähendab, et mullusega võrreldes on populatsioon kasvanud kümne protsendi võrra. Neist 221 looma märgati Taani vetes ning seal on tegemist koguni viiekümneprotsendilise kasvuga.

Eriti märgatav on kasv võrrelduna 10-15 aasta taguse ajaga, mil selles Waddenzees ei elanud teadaolevalt ühtki hallhüljest.

"Taani vetes on hallhüljeste hulk väga selgelt suurenenud. Paar aastat tagasi täheldasime ka esimesi poegimisi," rääkis Aarhusi bioteaduste osakonna teadlane Jonas Teilmann Ritzaule.

Hallhüljes võib kaaluda kuni 300 kg ja ta sööb palju rohkem kalu (kuni 5 kg päevas) kui väiksemakasvulisem randhüljes.

Nähtud on sedagi, et hallhülged ründavad ja murravad toiduks randalhülgeid. "Nad on suuremad ja agrassiivsemad. Mõned neist ongi tõenäoliselt randalhüljeste söömisele spetsialiseerunud. Vahel pannakse nahka ka hallhüljeste endi pojad. Nad söövad peaaegu kõike," selgitas Teilmann.

Ka mujal Taani rannikuvetes, näiteks Bornhomi lähistel, on täheldatud hallhüljeste arvu suurenemist.

Kalurid aga pole sellega sugugi rahul, et nende saagid vähenevad, sest hallhüljeste isu kasvab. Hülged lõhuvad võrkusid ning närivad sinna sattunud kalu just nii, kuidas neile meeldib - ära süüakse parimad palad.

Kuigi hallhülged on kaitse all, anti 2016. aastal Taanis välja 40 hülgeküttimise luba. Kuid Bornholmi ja Christiansø piirkonnas, kus probleem kõige suurem, pole siiani tabatud ühtki isendit.

Põhjameres on kalu tegelikult piisavalt, kuid eelkõige teebki nii kaluritele ja bioloogidele muret see, et hülged lõhuvad võrke. Samas on just võrkudega kalapüük kõige keskkonnasõbralikum kalastamisviis.

Allikas: The Local