Nali naljaks, aga mure oli Kihnus suur. Nii tuli esimene suure hambavaluga patsient vastu võtta veel enne, kui kabinet ametlikult avatud sai. Põhjus: viimati nähti tegutsevat hambaarsti Kihnus aastatuhande vahetusel ning hädalistel tuli ette võtta merereis.

Kallis ta ju on

Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnul on kabineti avamisest pidevalt räägitud ning selleks võimalust otsitud. Hambaarst on kõigis saarel tehtud küsitlustes olnud alati üks esimesi soove ning seda on lubadusena esitatud kõigil viimastel valimistel.

Koos sisustuse ja varustusega läks kabinet maksma 37 000 eurot, millest valla osalus oli 15 protsenti.

“Ma ei tea valda, kes sellise summa suudaks oma eelarvest kanda ning oma jõududega poleks ka meie hakkama saanud,” sõnas Saare.

Ta ütles, et see võib küll tunduda väga suur raha kogukonna peale, kus erialast abi vajab pool tuhat inimest, kuid samas teist võimalust inimeste tervise eest hoolitsemiseks pole.

“Muidugi oleks hea korraldada hambaravipäevad ja viia inimesed sinna, kus on juba toimiv terviseteenus. Kui meil merd vahel poleks, olekski see ehk lihtsam,” arutles Saare.

Praegusel juhul on siiski kergem tuua paar inimest viiesaja juurde kui vastupidi. Nii valis vald võimaluse varustada ise korralik kabinet ja kutsuda sinna tööle asjatundjad.

Konkursil avaldas ainsana teenuse pakkumiseks soovi Pärnu hambapolikliinik.

“Vastuvõtt on väga soe, tundub isegi uskumatu, et meid siia nii väga oodatakse,” ütles esimese patsiendi vastuvõtuks valmistunud arst Airi Kruuse. (Vastuvõtul, muide, pakuti siiga ja omaküpsetatud leiba.)

Kihnu patsiente on tal käinud ka Pärnus ning nad on jätnud kogu polikliinikule vahetu ja rõõmsa mulje. Kihnlaste mõnus suhtumine on hambapolikliiniku juhataja Maaja Volli sõnul kindlasti peamine põhjus, miks oldi nõus saarele tulekut kaaluma.

Ka on kihnlaste hambad kaariesest keskmisest enam ohustatud, sest saare joogivee fluorisisaldus on peaaegu nullilähedane.

Jalaga puuri vändates

Esialgu on kavas võtta patsiente vastu iga kuu kolmel päeval. “Meie arstidele pole see kerge, tuleb olla mitu päeva kodust eemal ja teha väga pikad tööpäevad. Me ei lähe Kihnu jalutama või loodust vaatama, ikka väga selgelt tööle,” selgitas Voll.

Kõik oktoobrikuu ajad olid tihedalt täis. Juba on ka selge, et oleks mõistlik teha eraldi päev, et kaardistada laste hammaste olukord. See näitaks, kui palju aega tuleks laste jaoks planeerida.

Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav ütles, et lastega pered ja pensionärid tunnevadki hambaarsti tulekust ilmselt suurimat rõõmu.

Pärnusse arsti juurde minek on nii ajamahukas ettevõtmine, et minema hakatakse alles suurimas hädas. Talvise laevagraafiku ajal tähendab sõit seda, et arvestada tuleb terve päevaga – kodust ära minna enne seitset hommikul ning tagasi jõuda samuti seitsmeks.

Kui ilmaolud päeva jooksul pöörduvad, tuleb hakata tuttavate juures ööbimiskohta otsima ning nii võib algul pooletunnisena plaanitud arsti juures käik venida paaripäevaseks ettevõtmiseks.

Patsientidele hinnalisa arstide kaugelt kohale sõidutamine ei too, see poleks Maaja Volli sõnul kihnlaste suhtes aus. “Meie poolt on see ikkagi missiooniga ettevõtmine. Kui nad on juba nii tublilt tegutsenud, siis oleme ka omalt poolt valmis panustama,” märkis ta.

Oma osa niisugusest otsusest tuleb sellest, et seitsmekümnendatel käis Voll ise saarel kihnlaste hambaid ravimas.

Tõsi, kui ta rohkem kui 30 aasta eest esimest korda saarele tuli, pugesid inimesed põõsasse ja piilusid sealt aralt, kuidas lennukilt varustust maha võeti.

“Toona oli hoopis teine aeg, meil oli alati kaasas sõjaväe kokkupandav hambaarstitool, mille siis saarel üles panime. Ööbisime raudvooditel sealsamas tooli kõrval, kuid kurta polnud midagi, elu oli selline,” meenutas ta.

Tuli ka ette, et töö jooksul kadus saarelt elekter ning töö viidi lõpule taskulambiga valgustades ning jalaga puuri ringi vändates.

Raha läks ikka palju

Esimene patsient oli seekord Elly Karjam, kes viimati käis hambaarsti juures aprillis.

Mitu auku oli, ei taha Karjam öelda, aga raha läks oi-oi kui palju!

25. oktoobri hommikuks sai esimese aja tervisekeskuse perenaine Ene Laine. “Vajadus arsti juurde minna oli juba ammu, aga otsustasin ikka meie enda kabineti ära oodata,” rääkis ta. Nüüd on see olemas ja kihnlaste poolest võiks asi nii jäädagi.