Talunike toetamine Prantsuse moodi: vahendajad jäävad mängust välja

 (3)
Talunike toetamine Prantsuse moodi: vahendajad jäävad mängust välja
Foto: Irena O´Connell---

Prantsusmaa talukauba tootjad ja tarbijad on asunud moodustama sotsiaalseid keskkondi, mille üks eesmärk on kaupmehe ja tarbija vahel vältida vahendajate ketti.

Viimastel aastatel on Prantsusmaal hakanud levima unikaalne lokaalse tarbimise vorm, mille eesmärgiks on vahendada talukaup tootjalt otse tarbijale ja seda ilma vahenduseta.

Eesti mahe- ja talukaubaga tegelevate ettevõtjate koosseisus prantslaste talukaba vahendamise süsteemiga tutvumas käinud portaali Maakaup.com liige Sirkka Pintmanni selgitusel kuulub ühte kaubaringi tavaliselt kümmekond orgaanilist tootjat ja nende ümber on 100-200 tarbijat.

"Vahendustegevust ei toimu, igal tootjal on vabatahtlik abiline, kes organiseerib raha liikumist tootjani ning sõlmib tarbijaga lepinguid," selgitas Pintmann.

Tarbijad kindlustavad teenistuse

Tarbijad kuuluvad juriidiliselt seltsi või MTÜ-sse, kes nõustuvad lepingu alusel olema 1 aasta seltsi liikmed ning tarbima seltsiga seotud talunike toodangut. Toodang jõuab tarbijani iga nädal teatud päeval, kogunetakse mõnele kõigile sobivale platsile ja tarbijad saavad iga taluniku käest otse oma tellitud kauba.

Kauba eest makstakse ette kas 3 kuu, 6 kuu või aasta eest, kuid leping seob tarbija ikkagi aastaks - selline asjade korraldus kindlustab talunikule teenistuse ja motiveerib tootma.

Pintmanni sõnul on ainuüksi Anjou maakonnas selliseid seltse, nn AMAP-e (Association pour le Maintien de l'Agriculture Paysanne- Väiketalunike Haldamiseks Loodud Assotsiatsioon ), 23.

"Külastasime talunikke ja kuulasime nn edulugusid sellest, kuidas AMAP on aidanud neil hakkama saada ja areneda. Oli neid, kes olid otsustanud tänu AMAPi olemasolule saada mahetaluks. Oli ka näide talunikust, kes alustas köögivilja tootmist puhtalt AMAP-ile, orienteerudes kohe tarbijate ringile seltsist, ega tooda mitte kellelegi teisele," rääkis Pintmann.

Tema sõnul on põhiline positiivne kriteerium talunikele turvalisus ja fikseeritud hind: AMAP talunik ei sõltu turu hinna kõikumistest.

Tarbijate seltsid on tekkinud inimestest, kes soovivad toetada orgaanilist põllumajandust, mida on Prantsusmaal vaid 2% kogu põllumajandustoodangust.

"Neile oli enda sõnul oluline kohtuda iganädalaselt tootjaga, kes nende toidulaua eest hoolitseb," tõi Pintmann välja.

Solidaarsusprogrammi üks osa on ka vastastikune abistamine. Taludes oli korraldatud talguid, kus tarbijad olid abiks käinud. Samas saavad tarbijad tulla ja lisaks tellitule ise korjata näiteks köögiviljasaadusi, kui soodsa ilma tõttu on tekkinud ületootmine.

Lisaks tootjale tarbijale kuulub ringi kolmas osapool, kelleks on vabatahtlik koordinaator, kes vahendab tarbija ja taluniku vahel lepinguid ja rahamakseid. Igal talunikul on oma vabatahtlik.

Eesti talunikul pole aega turul jutustada

Samasuguste seltside teke Eestis oleks Pintmanni sõnul võimalik linna lähedal maal.

"Elame teises ja karmimas kliimavööndis, kus näiteks taimetoodangu puhul on vegetatsiooni- periood väga lühike ja tähendab talunikele intensiivset tööd. Sellisel ajal ei raatsi pea ükski põllumees talu juurest lahkuda, et väikese kaubakäibe saamiseks ja lihtsalt suhtlemiseks nädalas ühe õhtu linnas veeta."

Samuti delegatsiooni kuulunud Tartu maheringi asutaja Kaja Kesküla ütles, et prantslaste süsteemi toimimise taba kogukonna tugi.

"Eestis on paraku panustatud ainult suurtootjatele ja paljud väiketootjad on tegevuse praeguseks lõpetanud või kokku tõmmanud," lausus ta.

Kesküla sõnul ei pruugi olla kaugel aega, kui tarbijaid ja nõudlust on, kuid pakkumist enam mitte.

"Meie tootjaid on kümme aastat tambitud ja selge, et neil pole praeguseks enam entusiasmi ega jõudu suurtootjate ja negatiivse suhtumisega võidu oma asja edasi ajada."

Päästvaks õlekõrreks võiks Kesküla hinnangul olla kogukonna tugi - kui talunik teab, et ta toodang kindlasti turustamist leiab, siis riskib ta tootmisse ka investeerida.

Prantsusmaal, Anjou maakonnas tegutseval Local Solidarity Partnerships between Producers and Consumers (Kohalik Tootjate ja Tarbijate vaheline Solidaarsus-tõlk) raamis tegutsevatel AMAP kogukondadel (Association pour le Maintien de l'Agriculture Paysanne- Väiketalunike Haldamiseks Loodud Assotsiatsioon ) käisid külas Eesti mahe- ja talukaubaga tegelevad ettevõtjad.

Missiooni organiseeris ülemaailmselt sarnaseid organisatsioone ühendav liit URGENCI.

Eesti delegatsiooni kuulusid Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest, Kaja Kesküla, Tartu maheringi asutaja ja Alt- Lauri talu perenaine, Liikumine Kodukant liige Krista Habakukk, Pärnumaalt, Sirkka Pintmann ja Irena O'Connell Maakaup.com-ist, ja Heli Allik prantsuse keele