Nelja väikese lapse ema – neist vanim lõpetab tänavu põhikooli ja noorim on kahene – jätab porisel ajal auto poole kilomeetri kaugusele naabri õuele. Võtab seal toidukotid näppu, pisemad lapsed kaenlasse ning koos ukerdatakse kummikutes mööda rööpais teed koduni.

Kivide asemel raha teesse

“Tee remont läheks üsna kalliks ja ega me seda raha kuidagi ei leiakski. Aga kui ise peab vaid kolmandiku maksma, on see juba mõeldav,” teeb uudis Koorele rõõmu.

Tõesti, juuni algul kinnitas regionaalminister hajaasustuse toetuse muudatused. Lisaks veesüsteemide rajamisele saab nüüd küsida tuge kanalisatsiooni ja juurdepääsuteede rajamiseks ning iseseisva elektrisüsteemi rajamiseks, näiteks generaatori paigaldamiseks.

“Seni oleme teelohke maakividega täitnud, aga kivid vajuvad maasse ja kauaks neist abi ei ole,” selgitab Koor.

Häda on selles, et vesi valgub tee peale. Esimese asjana oleks tarvis kahele poole kraavid kaevata ja siis tee piisava kruusa- või killustikukihiga katta.

Sarnaselt nn kaevuprogrammiga peab aga taotleja panustama vähemalt kolmandiku tööde maksumusest, riik ja omavalitsus lisavad kumbki oma kolmandiku.

Mooste vallavanem Ülo Needo arutleb, et paari tuhande euroga võiks selle teejupi vast korda saada. Maksimaalselt kuluks ehk 3000 eurot. Koore sõnul suudaksid nad 700 kuni 1000 eurot, kolmandiku maksumusest, pere rahakotist ka leida.

Kui taotlusvoor lähiajal välja kuulutatakse, võib Needo arvates tulla päris palju soovijaid. “Kuna teetööd on hästi kallid, siis kindlasti ei jätku kõigil raha oma kolmandiku maksmiseks, ja mõnigi, kel tee vilets, peab loobuma,” möönab ta.

Kehvemas olukorras on need, kel teeots pikk ja seda kasutab vaid üks pere. Mitme majapidamise korral on võimalik toetust taotleda koos, nii tuleb odavam.

Mooste kandi rahvale teeb tee-ehituse kulukaks asjaolu, et vallas kruusa pole ja seda tuleb vedada kaugelt. Nii võib transport minna kallimaks kui
kruus ise.

Tingimuseks alaealine laps

Toetuseks on riik eraldanud ligikaudu 1,5 miljonit eurot.

Needo peab seda suhteliselt väikeseks summaks. Kuna selle rahaga toetatakse koduteede kõrval ühtlasi kanalisatsiooni väljaehitamist, iseseisvate elektrisüsteemide rajamist ja jätkuvalt ka nn kaevuprogrammi, siis valdade vahel jagatuna pole seda palju.

“15 000 euro ringis ehk tuleb toetusraha valla peale, aga ka see on abiks,” leiab Needo.

Toetust saavad taotleda need, kelle leibkonda kuulub vähemalt üks alaealine laps ja pere on elanud oma elukohas vähemalt taotluse esitamise aasta algusest.

Maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot ja projekti elluviimise kestus ei tohi ületada 15 kuud.

Juurdepääsuteede kordategemisel toetatakse teepõhja ja -katte ehitamist, sildade ja truupide rajamist ning teeala kuivendamist.

Lähiajal kuulutavad maavalitsused taotlusvooru, toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu.



LOO JÄLGEDES

- 26. aprillil 2012 kirjutas Maaleht Võrumaa Rõuge valla näitel kehvadest taluteedest. Et kui tahta mõnes kaugemas külas ja suuremast teest eemal elada, peab lausa rallisõitja olema. Või siis pururikas, et jõuda ise korralik tee ehitada.

- “Sarnaselt hajaasustuse veeprogrammiga, mis omal ajal Võrumaalt alguse sai, võiks nüüd regionaalabina ette võtta taluteed,” arutles artiklis Anti Allas, Võru maavalitsuse osakonnajuhataja.

- Lugu kandis pealkirja “Ralliauto või teeprogramm?”.

- Tänavu 7. juunil kinnitas regionaalminister hajaasustuse toetuse muudatused, mille järgi võivad maapered saada toetust ka oma kodutee kordategemiseks.