Täna 70 aastat tagasi hukkus aurulaev Eestirand
„Eestirannal enneaegselt hukkunud sadade inimeste – valdavalt Eesti kodanike - traagiline saatus oli kahe diktaatori täpset kaks aastat varem sõlmitud kuritegeliku pakti otsene tulemus,“ sõnas Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. „Stalin-Hitleri sobinguga anti eesti rahvas nende kahe kurjategija inimvaenuliku poliitika meelevalda.“
„Eestirannale vägivaldselt paigutatud sundmobiliseeritud eestlaste vastuhakk osutas seda, et ka kõige lootusetumail hetkedel ei kadunud nende südameist usk Eesti Vabariiki ja selle sümbolisse – sini-must-valgesse lippu,“ lisas Kelam.
Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul näitab Eestirannaga toimunu, kuivõrd Eesti inimesed hindasid oma vabariiki ja vabadust.
„Tallinna piirasid juba Saksa väed, pealinnas kehtis aga veel Nõukogude võim. Laeva kapten keeldus aga hoolimata politruki ähvardusest edasi Leningradi sõitmast ning suundus hoopis Eestirannaga Pranglile, kus mobiliseeritud kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid – vene sõjaväelastelt võeti ära relvad ning kõrge männi tippu heisati Eesti Vabariigi lipp. Eesti poisid jõudsid peamiselt läbi Ihasalu ka õnnelikult tagasi mandrile.“
Eestirannal oli Tallinnast lahkudes pardal erinevatel andmetel 3500 – 5000 inimest. Laev sai saksa lennuväelt kaks pommitabamust, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi aurik uppumatuks. Plahvatuste tõttu tekkis laeval paanika – sajad inimesed hüppasid vette ning hukkusid. Pranglile jõudis 2762 (teiste andmete kohaselt 2672) inimest. Prangli saarele maeti 44 inimest.
24. augustil räägivad Pranglil Eestist ja Eestirannast viitseadmiral Tarmo Kõuts, Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste ning EELK Prangli Laurentsiuse Koguduse vaimulik Kalle Rebane, Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ning Eesti Meremuuseumi teadur Vello Mäss. Ettekandega Eestiranna hukust esineb sõjaajaloolane Mati Õun.
