Tänavu juunis uppus inimesi mullusest enam. Mis saab edasi?
Miks uppus Eestis tavapärase mõneteist inimese asemel mullu juulis terve autobussitäis rahvast? Kas sel uppumise epideemial oli lisaks kuumale ilmale veel mingeid hämaramaid sotsioloogilisi põhjusi?
Päästeameti analüütikud ei ole leidnud midagi eripärast, näiteks uppumissurmade seost majanduslangusega, tõdeb päästeameti ennetustöö ja analüüsi talituse juhataja Indrek Ints.
Küll tuleb nentida, et 35st uppunust 10 olid lapsed.
“Suur mure on see, et väiksemad lapsed saadetakse randa õdede-vendadega koos, viimaste tähelepanu aga hajub,” lausub Ints.
Rannavalvet korraldava turvafirma G4S turundus-arendusdirektor Andres Lember kinnitab, et omapäi randa lubatud lapsed on vetelpäästjaile iga-aastane peavalu.
“Mõnikord tullakse randa küll koos vanematega, kuid nood asuvad seal tegelema ainult iseendaga või veelgi halvemal juhul alkoholi tarbima. Laste järele ei vaata keegi,” tõdeb Lember.
Ka hea ujumisoskus ei pruugi päästa
Täiskasvanute uppumised on tingitud aga väga konkreetsest põhjusest – alkoholist.
Igast viiest neli upub purjuspäi. Just nimelt alkohol on peamine põhjus ka liiklussurmade, tulekahjusurmade, enesetappude ja teiste vigastussurmade puhul.
“Inimesed peavad muutma oma suhtumist, mille kohaselt on rand tore koht alkoholi tarvitamiseks,” ütleb Ints. “Isegi heal ujujal on purjuspäi ujudes suur tõenäosus uppuda, sest ujumine eeldab väga koordineeritud liigutusi ja hingamist.”
Tähelepanuväärsel kombel ei uputa peaaegu üldse valvega randades.
Ainus eelmisel aastal valvega rannas ette tulnud surmajuhtum oli tingitud terviserikkest, mitte otseselt veega hätta jäämisest.
See on vetelpäästjate tubli töö tulemus, aga tõsi on seegi, et rannas napsitada soovijad eelistavadki varjulisemaid järve- ja jõekaldaid.
Just nende julgeolekule mõeldes on päästeametil nüüd plaanis hakata kõrvalistesse ujumiskohtadesse paigaldama infotahvleid.
Tahvlid sisaldavad hoiatusi purjuspäi vette kargamast, lisaks jagatakse teavet, mida teha õnnetuse korral ning kust kõige kiiremini abi leida. Lisaks teabele hakkab tahvlitega kaasas käima kasutusvalmis päästerõngas.
Ints usub, et Eesti elu on nii palju edasi arenenud küll, et päästerõngaid otsekohe ära ei varastata.
Rootsis oli abi päästerõngastest
“Meil on valida, kas istuda, käed rüpes või proovida vähemalt midagigi teha,” sõnab Ints. “Rootsis on 1960. aastatel seesuguseid võtteid kasutatud ning saadud häid tulemusi.”
Rootsi eeskujul püütakse ka Eestis avada just noorema põlvkonna silmi.
Päästeamet käib koolides lapsi valgustamas, algkoolilapsed õpivad kohustuslikus korras ujuma.
“Juba praegu on noorte ujumisoskus meil märksa parem kui vanematel inimestel,” tõdeb Ints, kuid toonitab taas, et uppumissurmade peamine põhjus on ikkagi alkohol.
Tänavu juunikuus on uppunud juba 13 inimest.
Seda on isegi rohkem kui eelmise aasta hullumeelse suve juunis.
Ametlikud supelrannad Eestis
- Võsu (Lääne-Virumaa)
- Kuremaa (Jõgevamaa)
- Pühajärve (Valgamaa)
- Vanamõisa (Valgamaa)
- Riiska (Valgamaa)
- Pedeli (Valgamaa)
- Viljandi
- Paala (Viljandi)
- Kuressaare (Saaremaa)
- Põlva
- Värska (Põlvamaa)
- Tamula (Võrumaa)
- Kubija (Võrumaa)
- Kakumäe (Harjumaa)
- Harku (Harjumaa)
- Stroomi (Harjumaa)
- Pikakari (Harjumaa)
- Pärnu Keskrand
Allikas: veeohutus.ee
