Tänavune viljasaak on Eesti kõigi aegade suurim
Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus. Teravilja kasvupinnad on pikemat aega olnud kerges kasvutrendis. Kuid seejuures on olnud ka suuremaid pindu - viimati küll alles veerandsada aastat tagasi 1993. aastal.
Esialgsetel andmetel kasvatati 2019. aastal teravilja kokku 364 000 hektaril, sh 167 000 talivilja ja 197 000 hektaril suvivilja.
Ilm ja oskused toovad rikkaliku saagi
Juba pikemat aega on suurenenud ka saagi kogused hektari kohta. Tõsi, viimaste aastate hektarisaagid on keeruliste ilmaolude tõttu siiski üsna väikseks jäänud. Takistuseks on saanud kas põud või pikad vihmaperioodid.
Selle aasta ilmaolud on üle mitme aasta taas põllumajandust veidi enam soosinud ja tänavusi saake võiks võrrelda 2015. aastaga, mil ilm samuti põllumehi hoidis. Võrreldes 2015. aastaga on teravilja hektarisaak koristuspinna kohta veidi suurenenud – 4411 kilogrammilt 4486 kilogrammini hektari kohta (andmed on septembri keskpaigaks koristatud pinna kohta).
Eriti hea on sel aastal olnud taliteraviljasaak, mille keskmine saagikus koristuspinna kohta on 5220 kg/ha. Suviteravilja koristati 3834 kg/ha.
Kaunviljast oli septembri keskpaigaks jõutud koristada 84%, rapsist-rüpsist 77% ja kartulist 60%. Rapsi-rüpsi ja kartuli saak oli veidi suurem ja kaunvilja oma veidi väiksem kui 2015. aastal.
Milliseks kujuneb lõplik saak?
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt võib saagikoristuse lõpuks koristatud saada 99% teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneda 1,59 miljonit tonni, mida oleks 3% rohkem kui 2015. aastal.
Rapsi- ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 179 000 tonni ja kartulil 106 000 tonni, mis on vastavalt 10% ja 9% vähem kui aastal 2015.
Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest.
Detailsemad andmed saagiprognoosi kohta leiab statistikameti andmebaasist.
