Tantsupidu kolib lauluväljakule?
“Mind võlus võimalus tuua laulu- ja tantsupidu ühte kohta kokku,” selgitab 2011. aasta juuli alguses toimuva XI noorte tantsupeo kunstiline juht Märt Agu. “Pidevalt on ju räägitud, et laulu- ja tantsupidu võiks kujuneda võimalikult ühtseks peoks ning me prooviksimegi neid seekord ühes ja samas paigas korraldada. See on puhtalt lavastuslik küsimus.”
Märt Agu plaani kohaselt toimuks lauluväljakul 1. juulil avamine, kus osaleksid nii lauljad kui tantsijad. Järgmisel päeval on kavas kaks tantsupeo kontserti, kus lööks kaasa ka osa lauljatest. Kolmandal päeval toimub rongkäik ning laulupeo kontsert, mis lõpeb meeleoluka ühistantsimisega.
Nii seguneksid lauljate ja tantsijate tavaliselt lahus hoitud tegevused, mis aitaksid Agu sõnul ühtse peo ideele kaasa. Tantsumustrid joonistuksid laulukaare esisele asfaltplatsile ning publik saaks neid imetleda Lasnamäe poole kerkivalt mäenõlvalt ja ka laulukaare alt.
Rahaline kokkuhoid
“Sellele platsile mahub kindlasti rohkem tantsijaid kui Kalevi staadionile,” kostab Märt Agu. “Ka mäenõlvadel ja mujal lauluväljakul on inimestele päris palju ruumi.”
Samas rõhutab järgmise peo juht, et tegu on vaid peopaiga ühekordse muutmisega ning tantsupidude edasise toimumiskohana näeb ta ikkagi ainult Kalevi staadioni.
“Olen kahe käe ja kogu hingega valmis ükskõik kelle ukse taga jalgu trampima, et Kalevi staadion ei muutuks jalgpalliväljakuks või milleks iganes,” lubab Märt Agu. “Kalevi staadion on tantsupidude korraldamiseks kindlasti parim koht.”
Ka Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tantsutoimetaja Vaike Rajaste ja kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõuniku Eino Pedaniku kinnitusel kaalutakse lauluväljaku sobivust üksnes 2011. aasta noortepeo puhul, mitte aga pikemas perspektiivis.
Pedaniku sõnul on ideel mitmeid eeliseid — laulu- ja tantsupeo ühes kohas toimudes tekiks omamoodi peolinnak ning jääks ära vajadus organiseerida kahes kohas toitlustust, arstiabi ja teisi teenuseid. See võimaldaks rahalist kokkuhoidu.
Pidude tulevik lahtine
Ka publikul oleks kergem ühes ja samas kohas kontserte nautida, mitte esinemispaikade vahel ekselda, mis on tähtis eeskätt kultuuripealinna staatusega kaasnevat suurt väliskülaliste hulka silmas pidades.
Ohtu näeb Eino Pedanik aga liiga suures rahvamassis, kes mulluse peo ajal lauluväljaku sootuks ummistas.
“Liikumiste skeem tuleks ideaalselt paika panna ning kaubandus ja muud teenused rohkem väljaku merepoolsesse ossa lükata,” pakub Pedanik.
Suur hulk staažikaid rahvatantsujuhte eesotsas Urve Kilgi, Ülo Luhti ja Ilma Adamsoniga on peo lauluväljakule kolimisele kategooriliselt vastu.
“Kalevi staadion vastab lauluväljakust mitmekordselt enam tantsupeole esitatud kunstilistele nõudmistele,” tõdeb Ida-Virumaa tantsuõpetaja Urve Kilk kolleegide nimel.
“Samuti oleme kindlad, et plaan üürida kahe peopaiga asemel üks ja hoida sel moel rendiraha kokku ei kompenseeri seda moraalset kahju, mis tekitatakse nii tantsijatele kui pealtvaatajatele.”
Kilki ja tema mõttekaaslasi paneb muretsema ka asjaolu, et kuna lauljadki vajavad harjutamiseks aega, võib tantsijatele proovide aega uues kohas napimaks jääda.
“Kalevi staadionil on väga paljudel rühmadel välja kujunenud oma pesapaigad, liikumisteed ja -rajad,” nendib Urve Kilk. “Tagavaraväljak on ju kontsertide ajal ainult tantsijate pärusmaa. Kust leida selliseid paiku lauluväljakul?”
Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu hakkas XI noortepeo toimumispaiga küsimust arutama eile kell 15 alanud koosolekul. Maalehe trükkimineku ajaks polnud tulemus veel teada, aga Eino Pedanik möönis teisipäeval, et otsuse langetamine võib ka kaugemasse tulevikku lükkuda.
Märt Agu kinnitab, et kui komisjon otsustab peo ikkagi Kalevi staadionile jätta, on ta nõus oma plaane kohendama.
“Olen valmis töötama kordades rohkem ja võtma unetundidest lisa, et pidu Kalevisse paigutada ning leida teisi liitumispunkte, et suur ühispidu teoks saaks,” kostab Agu.
Kalevi staadioni haldav spordiselts Kalev küsis kultuuriministeeriumist rohkem kui miljon krooni lisaraha aastas, lubades muidu väljakul kinnisvaraarendusega tegelema hakata. Seepeale tõstatas kultuuriminister Laine Jänes idee tantsupidude kolimisest Lilleküla jalgpallistaadionile ning lisas, et riik võiks kaaluda ka tantsuväljaku loomist.
Kus leiab aset järgmine üldtantsupidu 2014. aastal, on praegu samuti lahtine.
