Mees lisas, et Tartu arst andis Jõgeva haigla arstile telefoni teel juhiseid ja kiirabiga viidigi ta Jõgeva haiglasse.

Nii et maalt pärit patsientide keskustesse suunamine võib anda bumerangina tagasilöögi ja lõpuks leiab haige end ikkagi oma kodusest maakonnahaiglast. Ainult et väike tiir on Eestimaale peale tehtud.

Kui kiirabiga viiakse, ei kaasne haigetele lisaprobleeme ja eriarst on ta ka üle vaadanud. Kui aga maainimesi sunnitakse haigena ise ühest maakonnast teise sõitma ja pärast jälle tagasi oma haiglasse minema, siis selline väntsutamine inimese tervisele küll hästi ei mõju.

“Siiani käisid Tartu eriarstid Põltsamaal vastu võtmas ja otsustasid kohapeal, kas saata patsient raskemate hädade korral Tartusse uuringutele või mõnda maakonnahaiglasse ravile. Eks siis nüüd tuleb kohe Tartusse minna, kui eriarstid enam kohapeale ei tule,” arvab Põltsamaa vallas elav naine. Jõgeva maakonna rahvas lähebki ise hea meelega Tartusse, sest seal on ju vabariigi parimad arstid.

Ümberkorraldustega hoitakse kokku küll haigekassa raha ja nõutud eriarstide tööaega, samas lisakulud maainimestel tõusevad: transpordikulu, olgu siis autole bensiiniostuks, takso tellimiseks, bussipileti raha, või ka hotelli kinnimaksmiseks, kui suurlinna suisa öö peale jääd, sest viimane buss on läinud.

Olen ise olnud veidra juhtumi tunnistajaks, kui kiirabi tõi kukkudes vigastada saanud noore Paide mehe Tallinna kiirabihaigla erakorralise meditsiini (EMO) vastuvõttu. Seda hilisõhtul. Uuringud võtsid aega mitu tundi, nii et kell kolm öösel otsustati, et patsiendile on vajalik esmaabi antud ja ta saadetakse nüüd kodusele ravile. Oleks te näinud ahastava mehe pilku – raha tal eriti ei olnud, telefon oli koju jäänud, ja niisuguseid tuttavaid Tallinnas, kelle juurde kell kolm öösel sisse sadada, samuti mitte. Öhe ta kadus, aga mis tast sai, ei tea. Ei olnud pealinlane, vaid maainimene.