Tartu turul eristab nüüdsest ausaid kohalikke kauplejaid vahendajatest kvaliteedimärk

Reede lõunal tutvustas Tartu turg oma uut kvaliteedimärki Turu tempel, millega tõstetakse esile eeskujulikke kodumaise kauba müüjaid.

Praegu ehib turu omaalgatuslik kvaliteedimärk nelja müügiletti, aga turu juhtkond on külastanud veel nelja potentsiaalset talu.

Nõo vallas tegutsev Wiira talu sai Turu templi juba teisipäeval, täna lisandusid talle Kuusiku, Ääre ja Langemäe talu. Wiira talu perenaine Erle Hermann rääkis, et rahvas ei tunne veel uut kvaliteedimärki ning tuleb ise ostjate tähelepanu sellele pöörata.

Samas ütles Mare Kivi Kuusiku talust, et rahvas on Turu templit Wiira talu juures märganud küll. „Kuna nemad said templi juba varem, tuldi minu käest ka küsima, et te juba aastaid ju turu peal. Kus on teie tempel? Mina ütlesin, et minu aeg tuleb kohe paari päeva pärast,” rääkis Kivi.

Õed panid kraami ühte letti

Ehkki tavapäraselt kauplevad värsked templiomanikud oma kraamiga avaturul, võib toidu- ja veinifestivali ajal leida Kuusiku ja Ääre talu leti Tartu turuhoone eest ning Langemäe ja Wiira talu müügikoha siseruumidest. Seejuures on kahe esimese perenaised Maret Kivi ja Piret Herm oma toodangu pannud ühise leti taha, sest tegu on õdedega, kes müüvad sarnast värsket kraami ja mõlemad said täna omale Turu templi märgi.

Kivi sõnul on tal väga hea meel, et taoline märk kasutusele võeti ja kohalikke tegijaid on kuulda võetud. „Kohalikke tegijaid on justkui palju, aga mina, kes ma oma kaupa ette valmistan ja müün, elan praktiliselt kuus kuud turu peal ja näen, mis tegelikult toimub,” selgitas Kivi, et kohalikke kauplejaid ja eestimaist toodangut on tegelikult vähe. „Väga palju on neid, kellele tuuakse kaup, kas kuskilt mujalt või kellegi Eesti taluniku käest. Nad ise ei tooda, aga väidavad, et on peremehed või perenaised.”

Kivi sõnul on ostjad kõige skeptilisemad tomati päritolu osas, kuid jagas kohe ka soovituse, kuidas ära tunda Eesti tomat. Nimelt leidub kodumaist tomatit iga suuruse ja kujuga, kuid importtomatid on enamasti kõik ühesuurused. Sama loogika kehtib ka teiste aiasaadustega.

Värsket kraami võib ka otse põllult korjata

Erle Hermann Wiira talust ütles samuti, et viimaste uudiste valguses on taolise märki kasutusele võtmine oluline. Ta rääkis, et tema juurde tuli klient, kes küsis, kas nemad müüvad ka segatud maasikaid. Ostja mõtles selle all, kas Eesti maasikate sisse on segatud välismaiseid. Selle peale sai Hermann öelda, et nende kaup on puhas.

Seejuures pakub Wiira talu võimalust minna kohapeale aiasaadusi ostma või lause ise põllu pealt korjata. Hermanni sõnul saabki sedasi kindel olla, et tegu on ikka kohaliku kraamiga.

Wiira talu letis on kõige nõutum kaup tomatid. „Kes meie käest on ostnud, see enam mujalt ei taha. Meie tomatitel on see päris vanaema kasvuhoone tomati maitse,” rääkis Hermann. Tema sõnul võib nende saaduste hea maitse saladus peituda hobusesõnnikus, millega nad taimi turgutavad.

Maalehe maasikaskandaal utsitas tagant

Turu templi idee oli praeguse Tartu turu juhi Rene Kiisi sõnul olemas juba eelmisel juhtkonnal. „Kujundus oli lauasahtlis ja mõtted olid peas. Nüüd tulid kohalikud talupidajad minu juurde, et peaks kohalikku toodangut kuidagi esile tõstma,” rääkis ta. „Oleme ausad, Maaleht tegi väga head tööd ja see kiirustas meid ka tagant, see mõttelõng oli enne olemas, aga just nüüd tuli ära teha.”

Kiisi sõnul pole Turu templi eesmärk panna kätt ette välismaise toodanguga kauplejatele, vaid rõhutada, et päritolumaa osas tuleb olla aus ning kohalikku kaupa esile tõsta. Kvaliteedimärgi saanud kaupleja tunneb ära müügileti juures oleva suure Turu templi järgi. Lisaks kasutavad kauplejad Tartu turu hinnasilte, millel on Turu templi logo, päritolumaaks on märgitud Eesti ja välja on toodud talunimi.

Turu templit saavad taotleda eestimaise kauba müüjad, kes on turuga seotud pikemat aega ja seeläbi võitnud usalduse. Vahendajatele kvaliteedimärki ei anta, sest kaupleja peab toodangu ise kasvatama, kohale tooma ja müüma. Lisaks uurib Tartu turg müüjate tausta ning käib koha peal kontrollimas, kas tegu on ausa kauplejaga. Pärast kvaliteedimärgi saamist tehakse pistelisi kontrolle.

Templit kergekäeliselt ei jagata

„Igat kauplejat ka turu templi alla ei võta, isegi kui kriteeriumid on täidetud,” ütles Kiis. Ta selgitas, et ka müügikoht peab olema korras ning kaupleja eeskujulik ja aktiivne. Näiteks peab müüja oskama oma kaupa soovitada ja võiks jagada nippe, kuidas ostetud kraami tarbida.

Kui oma talu toodang saab otsa ja tekib soov müüa kellegi teise kaupa, võetakse müügikohast suur Turu templi märk ära. Enda toodanguga kauplemiseks võib konkreetsete toodete juures endiselt kasutada Turu templiga hinnasilte, kuid võõra kauba juures märki kasutada ei tohi.

Kui keegi peaks jääma vahele ebaausa kauplemisega, võetakse talt Turu tempel ära ning Kiisi sõnul pole sellisel kauplejal enam Tartu turule asja.

Kiisi sõnul on müüjatel kvaliteedimärgi vastu huvi suur ning ta on külastanud veel nelja talu.