Teenetemärkidega tunnustatakse teiste seas ka mitmeid maaelu edendajaid

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks.

„Eesti on see, mis me ise teeme. Eesti on meie kõigi mõtete ja tegude summa. Kõik need inimesed on aidanud kaasa sellele, et Eesti oleks sõbralikum, turvalisem ja edukam. Nad kõik on andnud enam, kui nõuab nende igapäevatöö ja teinud Eestit paremaks,” ütles president Kaljulaid.

Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Teiste seas pälvivad riikliku tunnustuse näiteks rukkikunigas Hans Kruusamägi, toiduliidu juht Sirje Potisepp, ettevõtjajad Tõnu Post, Ülo Kivine ja Veljo Ipits, maaülikooli teadlased Andres Kiviste ja Anne Luik, mesinik Aleksander Kilk, loomaarst Enel Niin ning mitmed kohaliku elu edendajad.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Teenetemärkidega tunnustatavad maaelu edendajad

Valgetähe IV klass

Veljo Ipits, Salvest AS nõukogu esimees.

Pikaajaline Eesti ettevõtluse arendaja ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimees. Pikalt toetanud ja arendanud hariduse ja spordi valdkondi.

Ülo Kivine, AS Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees.

Panustanud piimatootmise jätkusuutliku arengu tagamisse enam kui 25 aastat. Tema eestvedamisel on toimunud oluline areng kodumaise toorpiima väärindamisel, mis on muutnud mitmekesisemaks nii piimatoodete valiku kui võimaldanud siseneda uutele eksporditurgudele. Tema juhtimisel alustati ka saartel toodetud mahepiima väärindamist. Kivine on Eesti Piimaliidu juhatuse liige, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhtkogu liige, EPKK töötleva tööstuse grupi juhatuses, Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige.

Andres Kiviste, Eesti Maaülikooli professor.

Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetoolis metsandusliku modelleerimise professorina tänaseks välja kujundanud uurimisrühma, mis ühendab klassikalise metsateaduse, biomeetria ja kaasaegse informaatika. Kiviste eestvedamisel on rajatud ja kordusmõõdetakse Eesti metsanduslike püsikatsealade võrgustiku proovitükke, mis lisaks SMI-le on kõrge detailsuse ja täpsusega informatsioon Eesti metsade juurdekasvu dünaamikast.

Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax juhataja.

Arendanud OÜ Simuna Ivaxi tuntud põllumajandusettevõtteks. Teraviljakasvatuses on pandud suur rõhku rukki kasvatamisele ning Eesti rukki tutvustamisele. Samuti on ta kohalik spordiaktivist, Simuna Ivaxi korvpallivõistkond mängib nii maakonnas kui ka vabariigi tasemel.

Anne Luik, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor.

Üks esimesi Eesti teadlasi, kes hakkas 20 aastat tagasi uurima ja rakendama põllumajanduses keskkonnasõbralikke meetodeid. Asutanud erialaorganisatsioonid Eesti Mahepõllumajanduse SA ja SA EMÜ Mahekeskus, tema eestvedamisel toimus 2009. aastal Eestis I rahvusvaheline mahepõllumajanduse teaduskonverents. Samuti lõi ta mahestipendiumi fondi, et ergutada mahepõllumajanduse uurimistööd EMÜs.

Tõnu Post, Kõljala Põllumajanduse Osaühingu juht.

Post juhib oma ettevõtet Kõljala Põllumajanduse Osaühing ning on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Saaremaa Piimatootjate ühistu nõukogu esimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Aretusühistu nõukogu liige.

Raido Liitmäe, Muhu vallavanem.

Pikaaegne Muhu vallavanem, kes aitab kaasa kohaliku elu edendamisele ning omanäolise Muhu saare hoidmisele.

Valgetähe V klass

Aleksander Kilk, mesinduse edendaja.

Eesti suurima ja vanima mesindusorganisatsiooni Eesti Mesinike Liidu aktiivne juht ja eestvedaja. Mesinike aktiivne eestkõneleja mesindusalase seadusloome ettepanekute tegemisel. Mesiniku staaži ca 60 aastat, mesinike hinnatud õpetaja. Aasta Mesinik aastast 2005, Eesti Mesinike Liidu auliige aastast 2016.

Enel Niin, veterinaar.

Tänu Enel Niinile sai Eesti marutaudivaba riigi staatuse. Ta on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimise projekti juht ja koordinaator.

Sirje Potisepp, ettevõtluse edendaja.

Juhtinud 12 aastat tulemuslikult Eesti Toiduainetööstuse Liitu. Paljude toidualaste teavituskampaaniate eestvedaja ja ekspordi suurendamise kaasaaitaja. Samuti on hinnatud tema panus hariduse, eriti kutsehariduse, edendamisse.

Genadi Vassiljev, maaparandusinsener.

Järjepidevalt juhtinud ja koordineerinud maaparanduse projekteerimist ja ekspertiise ning panustanud inseneride kutseoskuste tõstmisele. Ta on olnud aktiivne registrite, õigusaktide ja juhendmaterjalide väljatöötaja nii enne kui pärast taasiseseisvumist, mis on teinud võimalikuks põllu- ja metsamaa sihipärase kasutamise. Tema töö toel on viljakandvamaks saanud ligi pooled Eesti kuivendatud põllud ja kiirenenud metsade juurdekasv.

Rein Lember,

kohaliku elu edendaja Abrukal. Abruka kohaliku elu edendaja, saarevaht ja priitahtlike päästjate eestvedaja. Peab Abrukal ka turismitalu.

Vilma Tikerpuu, kohaliku elu edendaja Hiiumaal.

Terviseedenduse eestvedaja ja kultuurikorraldaja. Vedas aastaid Hiiumaa südametuba, korraldanud mitmesaja külastajaga melanoomipäevi, organiseerinud koolitusi Hiiumaa perearstidele ja arstidele ning loonud täiendkoolituste võimaluse Leedus, Palanga rehabilitatsioonihaiglas. Aasta tervisearendaja 2015. Eesti Memento Liidu juhatuse liige ning Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa Ühingu eestvedajaid.

Järvi Lipasti, hiiu murde tutvustaja.

Eesti-Soome suhete edendaja. Oli Soome Instituudi kultuurisekretär Tartus. 2011. aastast on ta Tuglase seltsi koolitus- ja lõimumisjuht, kes koordineerib ka Eesti kava Helsingi Raamatumessil. Edendanud soome keele õpetamist Eestis ja eesti keele õpetamist Soomes. Hiidlasena on talle südamelähedane ka hiiu keele säilitamine, ta andis välja hiiu keele aabitsa „Hiiu keele raamand“.