Töötajad ei oota lähiajal palgakasvu

Võrreldes eelmise aasta sügisega on märgatavalt väiksem nende hulk, kes ootavad töötasu kasvu lähema kuue kuu jooksul, selgus Palgainfo Agentuuri ja partnerite koostöös läbiviidud uuringust, kus osales 6500 töötajat ning tööotsijat ja ligi 300 tööandjat.

Kui mullu novembris lootis iga neljas ehk 27% vastajatest, et lähema poolaasta jooksul palk tõuseb, siis tänavu mais oli neid vaid 17%. “Tagasihoidlikumate ootuste taga võib olla see, et töötasusid korrigeeritakse reeglina aasta esimeses pooles,” järeldatakse uuringus.

Samas on keskmine oodatud töötasu kasv sügisega võrreldes pisut suurem – sügisese 10% asemel praegu 14%. Peamine põhjus, miks töötajad töötasu kasvu ootavad, on nende personaalne tööalane areng. Kui madalama ja keskmise palgaga gruppides on netotöötasu ootus kasvanud võrreldes aastataguse ajaga 100 euro võrra, siis kõrgemapalgalistel 200-500 euro võrra. Kõige suurem on palgasurve müügi- ja teenindustöötajate seas, kus netopalga ootused on protsentuaalselt kõige rohkem kasvanud ning lõhe saadava töötasu ja oodatu vahel on märgatavalt suurenenud.

Samas märkis 41% töötajatest ja tööotsijatest, et nende töötasu on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud. Pea sama suurel hulgal (42%) töötasu muutunud ei ole. Töötasu keskmine netokasv oli 40-150 eurot ehk 11%.

Ka tööandjate seas on kasvanud nende organisatsioonide osatähtsus, kus aasta jooksul on muudetud või kavandatakse muuta põhipalkasid. Peamine põhipalkade muutmise põhjus on palgaturul toimuvad muutused ja konkurentide poolt pakutavad palgatasemed.

Statistikaamet teatas eile, et keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tähendab praegune palgatõusu tempo seda, et jõuaksime Euroopa tasemele alles 24 aasta pärast. See perspektiiv ei ole töötajatele ega ühiskonnale tegelikult vastuvõetav, sest hinnatasemelt ja kasumitelt oleme me Euroopale juba praegu tunduvalt lähemal. “Tegelikult on iga inimese töö väärt seda, et eluga iseseisvalt toime tulla ilma, et riik talle sotsiaaltoetusi juurde maksaks. Tänane palgaskaala seda ei võimalda,” märkis ta.

Petersoni rõhutas, et alustuseks võiksid need ettevõtted, kes veel ei ole taastanud oma palgataset kriisieelse tasemega, seda esimeses järjekorras teha. “Keskmised majandusnäitajad, mis lubavad vähemalt kriisieelset palka maksta, on juba tükk aega saavutatud ning tänaseks keskmisest juba mööda läinud. Meil on aga ühiskonna jaoks väga olulisi majandussektoreid, kus pole pikki aastaid palgatase üldse tõusnud,” ütles Peep Peterson.