Kõrgemapalgaliste töötasu on tõusnud keskmiselt 217 eurot. Seda on üle kolme korra rohkem kui madalapalgalistel, kelle sissetulekut mõjutas eelkõige riikliku palga alammäära tõus.

Töötajate netopalga ootus püsib stabiilsena jäädes poolte töötajate puhul 800-1500 euro piiresse, nagu see oli ka möödunud ja ülemöödunud aastal. Võrreldes eelmise sügise ja kevadega on palgaootuse mediaan langenud 1100 eurole (2014 – 1200 €, 2013 – 1000 €).

Põhipalka muutnud või seda kavandavaid organisatsioone on pea sama palju kui aasta tagasi – 72%. Keskmine toimunud või kavandatav põhipalga muutus jääb 5–10% piiresse. Varasemaid uuringuid kõrvutades ilmneb, et tegelikkuses võivad põhipalkade muutused kavandatust suuremaks kujuneda tulenevalt tööjõupuudusest ja värbamisolukorrast.

Kaks kolmandikku tööandjatest tunnetab tööturul spetsialistide ja/või lihttööliste puudust. Ligi pool ettevõtetest vajab lähema aasta jooksul juurde uusi töötajaid, rohkem kui kolmandik neist plaanib luua uusi töökohti, samal ajal kui tööealine elanikkond väheneb.

„Arvestades, et aastaks 2020 väheneb potentsiaalsete töötegijate arv enam kui 30 000 võrra, peavad personalijuhid pöörama oma pilgu sihtrühmadele, kust täna tööjõudu aktiivselt ei kaasata, muutma kandidaatidele seatud ootused paindlikumaks ja olema tööpakkumiste koostamisel tunduvalt loovamad,“ märgib uuringu partneri CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. „Muutusi tööturul iseloomustab ka see, et avaliku palgaga tööpakkumiste arv on tööportaalis kasvanud 25%-le. Ka uuringu tulemused näitavad, et üle poole töötajatest (62%) otsustab tööpakkumise kasuks, kus töötasu vahemik on avalik.“