Tootja esitas juba aasta tagasi ametnikele 15 lehekülge ettepanekuid turupettuste vähendamiseks

 (26)
  Halika õunatalu juhataja Lauri Kasvand
Halika õunatalu juhataja Lauri KasvandFoto: Sven Arbet

Halika Õunatalu OÜ juhataja Lauri Kasvand saatis mullu juunis veterinaar- ja toiduametile põhjaliku ülevaate aiandustoodete pettuste erinevatest skeemidest koos ettepanekutega nende vähendamiseks. Vastus oli üldsõnaline ning lakooniline ja jättis õunakasvatajale halva maigu suhu.

Anname lühiülevaate Kasvandi pettustevastasest programmist.

Päritolumaana eelistab tarbija võimalusel kodumaist, kuna kõikide aiakultuuride puhul on Eestis lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutuskordade arv väiksem kui lõunapoolsetes maades. Põhjuseks põhjamaisem kliima, kus esineb vähem kahjureid ning see muudab kodumaise toote „puhtamaks”, kuid kasvatamisel kallimaks. Puhtuse eest on tarbija nõus rohkem maksma.

Suur hinnavahe, raskused tootmises või suurem nõudlus kodumaise toote järele ahvatlevad nii tootjaid kui ka edasimüüjaid importima välisriigist sama toodet (sibul, õun, porgand, maasikas, kurk jne) ning müüma seda kodumaise pähe.

Praeguse järelevalvesüsteemi kitsaskohti on asutud ulatuslikult ära kasutama ning aastate jooksul on selgunud, et päritolumaa rikkumist on värskete aiandussaaduste müügil peaaegu võimatu tuvastada. Ametite kontrolli käigus jõutakse kauba kontrollist saateleheni, kuid tegelikult ei seo kaupa saatelehega muud kui kauba väidetav nimetus. Värsketel puu- ja köögiviljadel ning marjadel on väga raske väliste tunnuste järgi kinnitada või ümber lükata vastavust saatelehega, mida kauba kontrollil esitatakse. Süsteem töötab kauba müüja või tootja aususel ja ütlustel.

Kasutatavad skeemid

Müüjapõhine

Seotud lood:

Seda skeemi kasutavad asjatundjad tegutsevad peamiselt avaturgudel, ajutistel müügilettidel või internetimüügis. Nende valduses on müügilett või -letid, millel realiseeritakse paralleelselt erinevaid kodumaiseid ja imporditud tooteid. Tooted varutakse kodumaisetelt tootjatelt (tootjaks võivad olla ka nad ise, kuna vajalik pole toodete kogus, vaid saateleht), hulgiladudest ja importööridelt. Saateleht võib kontrolli rahuldamiseks olla fiktiivsele tootjale või talule ja ka mitu nädalat vanale kaubale. Saatelehel toodud info vastab kauba etiketile müügiletil, kuid muu seos kaubal ja saatelehel on tuvastamatu ja kauba tegelikku päritolu tegelikult ei tuvastata.

Vahendajapõhine

Vahendajapõhise skeemi kasutamisel on lõppmüüja arvamusel, et tema ostab jaemüügiks ja müüb päriselt kodumaist kaupa. Vahendaja kasutab importkaupa ning mõne kodumaise tootja väikest tootekogust, et omandada saateleht kodumaisele sama liiki kaubale. Müügiks kasutatakse kodumaise kauba suurendatud kogusega saatelehte, mida kontrollib lahtise kauba letil põllumajandusamet (PMA). Vahendaja deklareerib veterinaar- ja toiduametile (VTA) oma tegevuse õiged kogused nii import- kui ka kodumaise kauba osas, seejuures ei ole karta, et VTA kauba lõpp-punktis selle kogust ja andmeid kontrollib. Nii on mõlema ameti jaoks esitatud korrektsed dokumendid tarneahela eri etappidel, kuid ametite vahelist piiri ületavat kontrolli ei toimu ja kaubakoguste erinevust ei leita.

Kasvatajapõhine

Selle skeemi puhul on tootja poolt võltsitud kauba saateleht ka laiaulatuslikumates kontrollides raskesti avastatav. Päritolumaa pettuse eesmärgiga tootjatel on suurem või väiksem kogus põllumaad, millele on reaalselt kultuurid rajatud. Imporditavad saadused ostetakse enamasti deklareerimata vahendite eest otse välismaalt või mõne seotud ettevõtte kaudu, mis tegeleb saaduste maaletoomisega. Tootekogused kirjutatakse suuremaks saagikoristuse käigus ning importtooted on tootja juurest lahkudes juba päritolumaad vahetanud. Imporditud tooted ei paikne peaaegu kunagi tootja enda laos, kuna seal käivad PMA kontrollid. Võimalik on ka importija kaubavahetus tootjaga ning segaduse korraldamine kogustes riknemise, tegeliku koguse või muude omavaheliste teenuste vahetamise osas.

Mida teha?

Järelevalvesüsteem peaks töötama suunaga letilt põllule, et tuvastada tarneahelasse lisanduvat salakaupa. Turult lahkunud koguste otsene võrdlemine turule saabunud kogustega annab kiirema ülevaate turule saabunud ning kasvatatud kogustest ja müügiks näidatud kogustest. Tootekoguse suurenemine kodumaisel tootel tarneahela käigus viitab otseselt deklareerimata või päritolu vahetanud kaubale.

Imporditud toodete esmane informatsioon on kauba saateleht koos kõige vajalikuga – tootja/eksportija, toote nimetus, kogus. Kodumaisete toodete esmane dokument on aga põlluraamat, mis määrab toodete tootja, koguse, koguste vastavuse tootmispinnaga ja nimetuse.

Kodumaised aiaviljad on valdavalt taimekaitsevahendite jääkideta või on sisalduvad jäägid vastavuses Eestis kasutada lubatud toimeainete nimekirja ning tootja põlluraamatuga. Kui tuvastatakse Eestis analüüsitud kultuuril mitte kasutada lubatud taimekaitsevahendite jääke, siis ei pruugi tooted pärineda tootja põllult (näiteks Sepakõrtsi talu maasikate juhtum – toim.).

Kirjeldatud programmi rakendamiseks on vajalik VTA, PMA ja kodumaisete aiandustootjate koostöö. PMA ja VTA teostavad oma igapäevategevuses tihedamaid kontrolle avaturgudel, laatadel ja ajutistes müügikohtades, kus kontrollitakse lisaks toote märgistuse ja saatedokumendi vastavusele ka saatedokumendil viidatud kogust, kauba saatja olemasolu ja tema esitatavat kogust ning müüja laoseisu.

Programmi toimimine ideaalis

1. PMA ja VTA teostavad regulaarseid kontrolle tootjate ja toidukäitlejate juures läbi terve tarneahela.
2. Kodumaised tootjad tegelevad oma toodete kasvatamise ja turustamisega ning jälgivad müügis olevate teiste tootjate kaupasid.
3. Kahtluse tuvastamisel teavitavad tootjad sellest PMA-d või VTA-d
4. PMA tuvastab toodete tootja ja kogub põlluraamatu andmed ning VTA võtab koheselt analüüsimiseks proovid otse müügiletilt kahtluse all olevatest toodetest.
5. VTA ja PMA veenduvad saatedokumentide koguste vastavuses ja toidu jälgitavuses tarneahela vältel
6. PMA võrdleb välja selgitatud kaubakoguseid ja võimalikku taimekaitse kasutust tootja põlluraamatuga vastavuse välja selgitamiseks.
7. PMA ja VTA kogutud andmeid võrreldakse ning tehakse lõplik otsus kahtlusaluste toodete nõuetele vastavuse kohta.