Seekord puudutab “nõukogude aeg” Harjumaal Kõue vallas asuva Leva raba turbatootmisala. Seal taotleb AS Tootsi Turvas keskkonnaametilt pikendust vee erikasutusloale, mille alusel teeb kuivendustöid. Seda tuleb teha iga viie aasta tagant.

Kuna ala on suurem kui 100 hektarit, tuleb enne loa väljastamist uurida veekasutuse keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise esimene avalik arutelu oli esmaspäeval, mil OÜ Inseneribüroo Steiger hindajad tutvustasid oma programmi.

Kohaletulnute hulgas oli mitu inimest, kes Leva raba pärast rohkem kui kümme aastat tagasi ühe võitluse juba maha pidasid. Sel sõjal oli mitu olulist tulemust.

Esiteks luhtus toonase AS Kose Põllumajandustehnika (ühines Tootsi Turbaga 2004) soov oma turbatootmist ligi 400 ha võrra laiendada.

Teiseks on praegune Leva turbatootmine kolmest küljest piiratud Mahtra looduskaitseala osaga, kus kehtib majandustegevust välistav kaitsekord.

Tootsi Turbal on nüüd seega võimalus vaid sügavuti liikuda.

“Seni oleme turvast võtnud umbes meetri jagu, vähelagunenud turbakihi paksus on seal umbes kaks ja pool meetrit,” ütles Tootsi Turba ressursijuht Tiit Saarmets.

Firma kaevandamisluba Leva rabas kehtib 2029. aastani.

Koosolekulised nentisid, et paraku korduvad nüüd samad vead, mis tehti ka kümme aastat tagasi. Nii pole keskkonnamõju hindajad oma programmis üldse arvestanud Mahtra soostikku ümbritsevaid karstialasid, mille veesäilitus- ning toitealaks soostik on.

Rahvas seostas seda nõukogude aja pärandiga: Leva raba turbatootmise aluseks on 1985. aastal tehtud uuringud, mis lähtuvad omaaegsetest põhimõtetest. Need tuleks aga ümber vaadata.

Koosolek oli alles keskkonnamõju hindamise pika tee algus.