Kui vaadata külastajate eelistusi ja RMK puhkealadel käimise eesmärki, siis on RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnul muutunud puhkealade kasutamine viimastel aastatel mitmekesisemaks.

„Varasemalt oli külastuse raskuskese pigem telkimisaladel ja lõkkekohtades,” täpsustab ta.

Kõige rohkem käiakse Rammo sõnul lihtsalt metsas jalutamas, matkamas ja loodust vaatlemas, aga ka ujumas ja telkimas.

Kõige populaarsemad RMK puhkealad on RMK andmetel mõistagi Tallinna ümbruse kohad, aga ka Nõva, Saaremaa, Aegviidu-Kõrvemaa ja Räpina-Värska puhkeala ning Lahemaa ja Soomaa rahvuspark.

Kui rääkida suvisest tuleohutusest, siis märgib RMK külastuskorraldusosakonna juhataja, et tänavust aastat ei saa võrdluses läinud aastaga kuidagi kõige raskemate hulka liigitada.

„Külastajad on harjunud juhiseid järgima,” tunnistab ta. „Põlenguid RMK külastusobjektidel, kus oleks läinud vaja päästjate abi, ei ole olnud.”

Ta paneb matkajatele ja teistele loodusesõpradele siiski südamele, et tuld tuleks teha teha ikka ettevalmistatud lõkkekohtades ja autod tuleks parkida ettevalmistatud parklatesse.

„Taimed võivad kergesti süttida ka väikesest sädemest ja tuli levida metsas kiiresti,” põhjendab ta.

RMK pakub loodusesõpradele 224 looduses liikumise rada kokku 3100 kilomeetril, üle 300 lõkkekoha, 59 telkimisala, lisaks metsaonne ja metsamaju. 2019. aasta suuremate valmivate rekonstrueerimistöödena nimetab Rammo Valgesoo vaatetorni, Kabli, Teringi ja Selli-Sillaotsa õpperadu. Samuti toimuvad rekonstrueerimistööd Keila-Joal ja Toila-Oru pargis ning Varbola maalinnas, Saaremaal Soela ja Hiiumaal Kaleste telkimisaladel ning Tuhu, Taevaskoja ja Ööbikuoru loodusradadel.