Silla talu perenaine Ilme Peedoson ei teinud siiski suurt numbrit, sest elektrimehed olid kiiresti saagidega kohal ja vool majas tagasi kahe tunni pärast. “Ainult vett on meil kole palju,” kurtis Peedoson tormi toodud vihma üle.

Veepuudust polnud ka Prangli saarel, kus saare peatee juba pühapäeva õhtul korraks kanaliks muutus. Saare elanik Carmen Ott ütles, et paati siiski teel liiklemiseks vaja polnud, sest vesi kadus esmaspäevaks.

“Täiesti tavaline värk, korralik sügistorm,” sõnas ta. Midagi hullu tuul saarel korda ei saatnud.

Teadaolevalt suurima õnnetuse põhjustas tugev tuul Lääne-Virumaal Jänedal, kui tuulest murtud puu kukkus peale Piibe maan-
teel sõitnud autole. Viga sai juhi kõrval istunud 19aastane neiu, kes viidi haiglasse. Peale vigastada saanud neiu oli autos veel kolm inimest, kes jäid terveks.

Igasügisene asi

Pärnus vajus suur kask eramu katusele, kuid suuremat viga ei teinud.

“Oli korralik tugev tuul, mitte midagi sellist, mida me varem näinud pole,” märkis Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets. Tema sõnul tuleb igal sügisel vähemalt üks torm, mis puid langetab ning päästjatele tööd toob.

“Selle tormi juures tegi rõõmu see, et ka inimesed ise ei jäänud alati abi ootama. Kui jõud üle käis, tiriti teele langenud puid kõrvale ning anti sellest ka häirekeskusele teada,” sõnas ta.

Saaremets ütles, et on näinud ka kurioossemaid juhtumeid, kus inimesed eelistavad teele prantsatanud käsivarrejämeduse roika taga päästjad oodata, selle asemel, et see ise kõrvale visata. Tõsi, seekord tulid väljakutsed järjest, kuskil troppi ei tekkinud ja keegi kaua ootama ei pidanud.

Pühapäeva õhtul ja esmaspäeva varahommikul paisus tuul nii tugevaks, et katkestas laevaühenduse Hiiumaa ja mandri vahel, tormivangis olid lühikest aega ka Vormsi, Kihnu ja Prangli. Elektrikatkestusi tuli kõige enam ette Harjumaal Arukülas, Keilas, Viljandimaal, Pärnumaal ning Saare- ja Hiiumaal. Lisaks Tallinnale lükkas tuul jõulupuu ümber ka Orissaares, Kiviõlis, Püssis, Keilas, Sõmerul ja Uhtnas.

Esmaspäeva lõuna paiku oli vooluta 14 700 majapidamist ning kokku lõi torm kahe päeva jooksul toa pimedaks 46 000 Eesti Energia kliendil.

Vahepeal läks rikketelefonil helistamine nii tihedaks, et tavaline klienditeenindusnumber pandi korraks hoopis kinni ning sealsed teenindajad asusid samuti rikketeateid vastu võtma.

Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne ütles, et nende poolt vaadates tegi tormituul korralikult pahandust.

“Rannikul puhus ühtlaselt, sisemaal rohkem puhanguti ja see tegi palju paha,” selgitas ta. “Tugevad, 28 meetrit sekundis tuulepuhangud lõid juhtmeid kokku ning murdsid puid ja oksi. Olukorras, kus meil 80 protsenti liinidest on tuultele avatud õhuliinid, tekitab selline iiliti lõõtsuv tugev tuul alati purustusi.”

Kõige kauem pidid voolu tagasi ootama madalpingekliendid, kes võisid elektrita jääda paariks päevaks.

“Varasemal ajal on selliste tormide kahjude parandamiseks läinud ka nädal, seekord saame kiiremini hakkama,” sõnas Tõnne.

Ilmateadet jälgitakse tema sõnul pidevalt ja tormide eel seatakse valmisolekusse ka brigaade, kes pole tööl, kuid kellel on võimalik vajadusel appi tulla.

Seekord oli kokku väljas 124 brigaadi. Tuulekahjude vältimiseks oleks kõige parem paigutada maakaablid, kuid see töö on kallis ja aegavõttev.

Maakaabel on kallis

Tõnne sõnul on võimalik, et vahepealse etapina asendatakse osa madalpinge liine õhukaabliga, mis on siiski tuulekindlamad kui praegused õhuliinid, mida tuul pääseb kokku lööma.

Liinile kukkunud puudest tuleb eemale hoida, veel vähem ise saagima minna.

“Isegi kui tundub, et mis siin siis on, ei tohi asja parandama hakata. Juhtmed on pinge all ja omapäi tegutsemine eluohtlik,” põhjendas ta.

Tuulist ilma ennustab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut kogu nädalaks.