Tulekahjusüsteem võib kiriku põlema panna?
Üks niisugune juhtum leidis aset juulis Tartumaal Võnnu kirikus. Kui sealne pastor Urmas Paju hommikul kirikusse tuli, leidis ta, et elektrikilbis on pooled seadmed läbi põlenud, signalisatsiooni keskpult plahvatanud ning osaliselt söestunud, põlevad tükid laiali lennanud.
“Läbi õnneliku juhuse polnud kirik põlema läinud,” nendib Paju. Ohtlik olukord tekkis Võnnus just pärast seda, kui kirik oli vahetanud oma senise alarmsüsteemi niisuguse vastu, mida nõuab valitsuse määrus.
Esialgu oli Võnnu kirikus autonoomne tänapäevane juhtmeta signaalsüsteem, mis pandi sinna sponsorite toel 2005. aastal. Kuna siis selgus, et süsteem ei ole määrusepärane, vahetati see tänavu talvel automaatse juhtmetega süsteemi vastu. Seejuures maksis viimane eelmisest 50 000 krooni rohkem – 90 000 kr.
Üürgas, kuni põles maha
Uue süsteemi ülespanekuga algas Võnnus rahutu elu. Äikeserohkel suvel lülitus häireseade mõnel nädalal mitu korda sisse ning häiris oma üürgamisega eriti õhtuti ja öösiti külaelanike rahu. Kui kohale mindi, ei selgunud, miks häire karjus.
Õpetaja Paju sõnul poleks nad eelmise signalisatsiooni ajal ilmselt teadnudki, et pikne on torni löönud, sest see oleks kaitset pidi maasse läinud. “Nüüd aga korjas juhtmetega signalisatsiooniseade piksefooni lähedalt kokku ning koondas selle katuselt alla kilpi ja siganalisatsioonipulti.”
Paju väitel on sellised juhused kirikutes üsna tavalised. Ka näiteks Põltsamaa kirikla 75 000 kr maksnud alarmsüsteemi hävitas pikne samal moel. “Süsteem, mida meilt nõutakse, ei tohiks ju ometi ise hoonele ega seal viibijatele ohtu kujutada,” leiab Paju.
Põltsamaa kirikuõpetaja Markus Haameri sõnul ei ole nad mais äikesest tuksi läinud keskjuhtimispulti korda saanud.
“Ega sel süsteemil suurt mõtet küll ei ole. Meie kirik on 1630. aastast ja pole ühtegi tulekahju olnud, kirikud on väga harva põlema läinud,” räägib Haamer. Ta lisab, et kui midagi juhtubki, siis ega tulekahjusüsteem ka päästa. “Aga kui kirikutelt neid nõutakse, peaks riik neid ka toetama,” leiab Haamer.
Määrus vajab muutmist?
Võnnu õpetaja Urmas Paju tunnistab, et nemad nüüdseks korda tehtud signalisatsiooni enam äikeseohtlikul ajal sees ei hoia. “Ühendame ta lahti, aga kui keegi tuleb kontrollima, ei saada ütelda, et meil määrusepärast tuletõrjesignalisatsiooni poleks.”
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Martin Lambing ütleb, et Võnnus juhtunud seadmete läbipõlemist on raske kommenteerida, sest ametil puuduvad faktilised andmed. “Piksest tingitud tulekahjud on üldjuhul seotud elektrisüsteemidega,” märgib ta.
Paju arvates tuleks ajale jalgu jäänud seadusi ja määrusi muuta. Kirikutes ohtliku olukorra tekitanud signalisatsioonisüsteemi nõuab valitsuse kuue aasta tagune määrus. Selle järgi peab üle 300 m² suurustel kirikutel – selliseid on meil enamik – olema just automaatne tuletõrjesüsteem.
“Kuue aastaga on tehnika jõudsalt arenenud, ka autonoomsed süsteemid täidavad ülesande ära, ehk pareminigi,” leiab Paju.
Suure-Jaani jäi hiljaks
Kirikute tulekahjusignalisatsiooni teema tõusis sügisel taas päevakorda, kui tuli pääses valla Viljandimaal Suure-Jaani kirikus. Vaid tänu juhuslikele möödujatele, kes põlevat kirikuust nägid ja sellest tuletõrjele teatasid, pääses see pühakoda 31. oktoobri hilisõhtul halvimast.
Nagu paljudel meie kirikutel, ei olnud ka Suure-Jaanis tulekahjusignalisatsiooni. See käib paljudele kitsastes oludes kogudustele üle jõu.
“Meil käis raha kogumine selle tarvis, aga tuli jõudis ette,” kahetses EELK Suure-Jaani kiriku õpetaja Kristi Sääsk.
Tema sõnul on nad saanud päästeametilt ettekirjutise signalisatsiooni puudumise pärast, kuid selles antud tähtaegki on möödunud, sest vajalikku raha pole annetustest veel kokku saadud. Hinnapakkumised algavad 65 000 kroonist.
Mis on mis?
- Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Seadmega on ühendatud autonoomsed tulekahjuandurid. Kui üks andur rakendub tööle, peaksid andma alarmi ka ülejäänud andurid.
- Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Lisaks keskseadmele ja anduritele on olemas häireandmise vahendid, näiteks tulekahjuteatenupud ja häirekellad. Selle süsteemi põhieelis on võimalus tuvastada tulekahju täpset asukohta kiiresti, sest keskseade näitab, millises hoone osas tulekahju tekkis.
Allikas: päästeamet
Tulekahjusignalisatsioonide olukord *
(2010. aasta alguse andmed)
Korras 113 hoonet
Probleemid paigaldusega 16 hoones
Probleemid hooldusega 11 hoones
Probleemid hoolduse ja paigaldusega 1 hoones
Nõutav, kuid puudub täiesti 89 hoones
* Kirikutes, kus oli nõutav automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.
Allikas: päästeamet
