Tulekul on uus riiklik tähtpäev – hõimupäev

 (3)
Eesti Lipp
eesti lippFoto: Andres Putting

Riigikogus suunati kolmandale lugemise seaduseelnõu, mille vastuvõtmise korral hakkaksime oktoobrikuu kolmanda laupäeva tähistama hõimupäevana.

Hõimupäeva üheks eesmärgiks on paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks meie omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev.

Hõimupäeva ajalugu ulatub enam 1930ndatesse aastatesse. Seda hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi otsusele.

Eestis tähistati toona hõimupäeva sadade kontsertide, aktuste ja koosviibimistega koolimajades ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippe, hõimuriikide juhid saatsid vastastikku tervitustelegramme. Hõimupäeva tipphetk oli Estonia teatris kõrgemate riigitegelaste osavõtul toimuv pidulik kontsertaktus.

Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. See taastati 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune üle Eestimaa toimuv üritustesari, kuhu saabub külla soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja folklooriansambleid Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki.

Hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmine Eestis võiks kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt, seda enam, et ajaloolisest otsusest 1931. aastal möödub järgmisel aastal 80 aastat.

Kolmandale lugemisele suunatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Mart Nutt, Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.