Tupits leidis aga pagari eriala juurde tee gümnaasiumi keskel, kui talle hakkas saiakeste tegemine meeldima. Muud võimalust kutsehariduse kõrval noormees enda sõnul ei näegi, kuna ülikoolis ta endale eriala ei leiaks. “Ma ei soovitaks minna ülikooli lihtsalt seepärast, et kuhugi sisse said, aga seda eriala õppida ei soovi,” märgib ta.

Eelnevaid teadmisi ega oskusi noorte sõnul õppima asumiseks vaja polnud, sest kool võtab vastu gümnaasiumi lõputunnistuse alusel. "Eriala varasem tundmine tuleb aga kindlasti kasuks," lisab Künnap. Tema sõnul on hea ka see, et juhul, kui ta otsustab ikkagi midagi veel edasi õppida, on tal lisaks keskharidusele olemas juba kindel amet.

Praktikanädal möödub õppetööstuses

Pagariõppes on koos teooria ja praktika, selgitab Tupits, ning kuigi teooriat on vähem, võiks seda tema sõnul isegi veel vähem olla. “Sooviksin praktikat rohkem, kuna siis tulevad kogemused ja oskus küpsetiste tegemiseks.”

Künnap jutustab, et praeguseks on ta pagari-alase teooria ära õppinud, ees seisab kondiitritehnoloogia. Teooriat annab neile sama õpetaja, kes juhendab ka praktilisi töid, niisiis teab ta hästi, millele rõhku pöörata.

Praktiliseks õppetööks on pagariks saajatel iga kuue nädala tagant terve nädal, mille nad veedavad oma kooli õppetööstuses, kus on Künnapi sõnul vajalikud töövahendid ja ka suured ruumid, kuhu mahub terve kursus korraga ametit proovima.

Praktilise nädala alguses räägib õpetaja, mis selle nädala jooksul plaanis on ja kes mida teeb. Seejärel üritavad kõik õppurid plaanist kinni pidada ja saavutada õpetaja palutu, selgitab Künnap. Koolis valmistavad õpilased Tupitsa väitel väiksemaid kondiitritooteid, näiteks küpsiseid, samuti katsetavad ka head-paremat müügiks teha.

Künnap on käinud ka kolmekuisel välipraktikal, kus ta küpsetas ja valmistas iga päev erinevaid torte, kooke ja suupisteid. Samuti tutvus ta kokandusega, kuna alati polnud praktikakohas anda talle erialast tööd. Juba paari kuu pärast alustab neiu aga oma uut ja viimast välispraktikat, mille ta veedab laeval ametit õppides. “Tahan saada uusi kogemusi, loodan, et ehk pakutakse mulle sinna ka tulevikus tööd,” lisab ta.

Võistlus tekitab ootusärevust

Kooli lõpetamise järel mõtleb Künnap ka välismaale minekule, kuna seal on suuremad võimalused. Saadud amet aga võimaldab tal enda sõnul kiiremini iseseisvat elu alustada ja turvalisest kodust maailma avastama minna.

Künnapi suurimaks unistuseks oleks avada oma edukas pagaritööstus, kuid piisaks ka oma kohvikust või väikesest poekesest, kus oma tooteid müüa. Tupits soovib saada heaks kondiitriks ning teha torte, kuna talle meeldib näha inimeste rõõmsaid nägusid, kui neile tema tehtu meeldib.

Künnapilegi meeldib kookide, tortide ja muu hea-parema valmistamine juba esiteks seetõttu, et ta on ise suur maiasmokk. “Kellele siis ilusad tordid ja head saiakesed ei maitse, seega kindlasti saan selle erialaga tulevikus palju peale hakata,” märgib ta lootusrikkalt.

Kutseõppurid saavad end proovile panna juba varsti, võistlusel Noor Meister. Kumbki pole varem seal osalenud, kuid on juba ootusärevad. Künnap loodab saada uusi kogemusi ja tutvusi, Tupits ka kasulikke nippe edaspidiseks tööks. Praegu veedavad nad aega harjutades. “Üritan paika panna, mida võistlustel saavutada ning kuidas seda teha,” selgitab Künnap. “Ma ei taha jääda viimaseks, aga ei lähe ka sellise mõttega, et kindlasti võidan.”

Tupits pühendab aega harjutamisele, sest mida rohkem seda teha, nii palju läheb paremaks ka tulemus. “Parem koht annab ka uhkema tunde,” lisab ta.