Võistlus osutus nii populaarseks, et tuuliseks laupäevahommikuks oli end kirja pannud ligi 40 võistkonda kokku kaugelt üle saja osalisega.

Kõva tuul ja laines meri pani mõned võistkonnad küll asja sinnapaika jätma, kuid rodu hakkajaid kalamehi läks hommikul lootusrikkalt lahele.

Edasi oli kõik õnneasi — tagasi tuldi kalaarvuga, mis “vähem, kui üks”, kuid oli ka neid, kes said kalakasti kahe mehega tõsta.

Selge on see, et tuulehaugi, kes meie vetesse vaid kudema tuleb, meres juba liigub.

Registreeritud meeskondadest tuli saagiga tagasi 20 paatkonda, kokku tõmmati välja 61,3 kg pikanokalist tuulehaugi ja esikohale püüdis end meeskond, kes kandis koondnime Rakser Sport.

Sooje tuuli armastava tuulehaugi jaoks peeti laupäevast ilma tuuliseks ning pisut jahedaks.

Üht-teist on mõrda jäänud ka kaluritel, kelle selgitust mööda võtsid esimestel päevadel kogu noosi kastmõrrast küll hülged, kes jätsid endast vaid kalapäid.

“Kui hülgel kõht täis, saame meie kah midagi, ” muigasid mehed.

Festivali üks oodatud esineja oli Iiukala bänd, kes laulab Hiiumaa teemalisi ja muidu merelaule ning koosneb Kassari kaluritest. (“Häbiasi küll, et kalamees, peab lauluga leiba teenima,” olevat nad ise öelnud.)

Lapsed said võimaluse festivalil väikseid laevu teha, sõlmede ja võrgukudumise töötoas olid peamiselt suuremad mehed.

Õppida sai seda, kuidas seasõraga meest kiiresti maja külge siduda ning kõikuvast paadist pinge all olevat võrgu kiire liigutusega köie otsa sõlmida.

Korraga oli tulel kaks pada kalasupiga, enda oma pakkusid soomlased, kes ei olnud küll kadedad kiitma hiiu naiste kalaleent, mida need suurejooneliselt MÖÖKKALA SUPI nime all välja hüüdsid.

“Kui ikka hiiu naine ütleb, et on möökkala ja enda püütud, siis parem ära vaidle,” hoiatasid seda kuulnud hiiu mehed.