UGRIMUGRI SAAVUTUS | Viru-Nigula kinnitas end Marimaal soome-ugri kaardile


Täna Viru-Nigulas kultuuri juhtiv Keio Soomelt dirigendina üldluulepeo pungiklassika kontserdil.
Täna Viru-Nigulas kultuuri juhtiv Keio Soomelt dirigendina üldluulepeo pungiklassika kontserdil.Foto: Ain Liiva

25 miljoni hõimlaste kultuuripealinna valimisel teiseks jäänud Viru-Nigula valla kultuurijuht Keio Soomelt vahendab kirkaid muljeid Marimaalt, mis tipnesid eesti keele kuulmisega.

Soome-ugri maailma tänavuses kultuuripealinnas, Marimaa külas Šorunžas kuulutati välja 25 miljonit hõimlast haarava maailma järgmine kultuuripealinn. Selleks sai Baškiirias asuv Miškino küla. Aga esimest korda kultuuripealinna seitsmeaastase ajaloo jooksul laekus korraldajaile koguni kaks taotlust Eestist – Kihnust ja Viru-Nigulast.

Virumaa Viru-Nigula valla kultuurijuht Keio Soomelt oli ka Marimaal kohal kavandatut esitlemas.

Kultuuripealinnade liikumise idee autor ja kultuuripealinnade sekretariaadi juhataja Oliver Loode kommenteeris: „Viru-Nigula esitlus oli eeskujulik, nende kasuks rääkis laiema Viru kultuuriruumi kaasamine, soome-ugri rõhuasetusega "Viru Folgi" kavandamine kultuuripealinna aasta peaüritusena, aga ka soome-ugri maailmakongressi toimumine Eestis 2020. aastal.”

Aga muljeid ka Keio Soomeltit, lähetatuna Marimaa pealinnast Joškar Olast: „Kahtlemata oli kogu protsess väga heaks alguseks soome-ugri temaatikaga sügavamaks tegelemiseks edaspidi. Marimaal loodud kontaktidel on perspektiivi kasvada sisukaks ja tihedaks koostööks.

Seotud lood:

Üheks väga põnevaks üllatuseks oli eesti keele kuulmine Marimaal.

Kui oled kaks ööd rongiga sõitnud, siis on kuidagi harjumatu meie keelt kuulda. Ja seda mitte ainult soome-ugri tegevusega seotud inimeste suust. Kohvikus astus meie juurde üks mees ja hakkas eesti keeles rääkima - olevat 90ndatel Tartus majandust õppinud. Tõsi, venekeelsel õppekaval, kuid eesti keel jäi külge.

Meie laiapõhjalised teadmised oma hõimurahvastest on üsna haprad. Teemaga tegelevad ringkonnad on muidugi asjadega kursis, kuid laiem publik vajaks veel kindlasti teavitamist ja teadvustamist. Analoogsed projektid, nagu kultuuripealinnade oma, on sellisele tegevusele heaks stardipauguks.

Eks programmi ettevalmistusaeg oleks võinud pikem olla, nagu alati. Aga ma usun, et andsime väga korraliku esinemise. Tean omast käest, et selliste konkursside žüriidel on väga keeruline, kuna lõpuks polegi muud argumenti, kui isiklikud subjektiivsed meeldimised.

Meie jaoks oli suureks asjaks juba see, et tõime mingis mõttes Viru-Nigula ja Virumaa laiemalt Soome-Ugri kaardile.

Isiklikud muljed - teekond Marimaale on omaette elamus. Kaks ööd rongis koos kõikide võlude ja valudega. Äärmiselt südamlikud ja sõbralikud vastuvõtjad ja väga kodune tunne.

Eriti tore oli kohapeal näha, kuidas peale seda, kui olid öelnud, et oled Eestist, tekkis inimestes eriline elevus. Kes on ise kunagi Eestis käinud, kellel on seal mõni tuttav või sugulane. Eesti ja Marimaa sidemed on märksa tugevamad, kui esmapilgul paistab.”