Ühel nutt kurgus, teine võtab kõrgust
Vald aga kukub omavalitsuste võimekuse tabelis nagu kivi kaljult, linn õitseb ja õilmitseb.
“Tulin jõhvikalt, ei ole vett ega elektrit!” klõpsutab Helme valla elanik Heili Laas energiliselt lülitit ja näitab – elektrit tõesti ei ole.
Kohvi ei saa pakkuda ja pimedast keldrist ei leia sinna pandud pirne kätte. Õnneks on aed õunu täis. Jõhvikaid (tänavu vähe ja väiksed) on kaheksa liitrit.
Heili Laasi vee- ja voolupuudus juhtub tulema kehval hetkel. Vallavanem Tarmo Tamm on äsja kiitnud Helme vee headust ja suurt tööd, mis tänavu veetrasside ehitamisel tehti.
“Oleks me mõne aasta eest Tõrva ja Põdralaga liitunud, siis neid töid poleks tehtud saanud,” on vallavanem veendunud.
Riik läks minema
Tamm kinnitab lagunevas Helme mõisas keset eakaid klavereid seistes julgelt, et ühinemisest hoidumine tuli vallale kasuks. Aga mis klaverid? Nimelt loodeti mõisa teha klaverimuuseum, kuid EAS ei näinud idees perspektiivi ega andnud raha. Nüüd on see lipendav, lekkiv ja kriuksuv hoone lihtsalt klaverite hoiukoht.
Vallal sellist raha pole, millega muinsuskaitsealust mõisa üles putitada. “See ootab head investorit,” märgib Tamm. Miks hea investor peaks oma raha just sinna tooma, ei oska temagi öelda.
Helme koht omavalitsuste võimekuse tabelis on iga aastaga aina alla vajunud ning tänavu kirjutati valla taha arv 199.
“Ma ei pea hindamismetoodikat õigeks,” kaitseb Tamm väikevalda. Pealegi hinnatagu mida tahes – Helme allakäigu olulisim põhjus on riigi enda lahkumine asulast.
Kahe aasta eest suletud kutsekooli hooned laiutavad pimedate ja lagunevatena Helme asula servas ning miski ei viita, et sinna elu tagasi tuleks.
Vald tahtis kooli hooldekoduks ehitada, kuid rahandusministeerium ei uskunud, et seda hiljem hallata suudetaks ega andnud hooneid käest.
Hooldekodu kerkib eraettevõtja algatusel siiski ning põhjust selleks on – suurem osa vallaelanikest on pensionieas.
“Kui valimised on ära olnud, siis pole midagi oodata. Piirkond peab hakkama ühinemise suunas tegutsema,” möönab Tamm.
Tõrvat ta küll tõmbekeskuseks ei nimeta. “Kas Tõrvast saab ülikonda osta? Kas Tõrvast saab osta vannitoatäit keraamilist plaati?” küsib Tamm näitlikult. “Ei saa! No mis tõmbekeskus see on!”
Kui liitumine peaks aga tulema, siis pole Helme inimestel eriti vaja ümber harjuda, vallamaja asub nagunii Tõrvas.
Ka ajaleht on ühine, Helme−Tõrva Elu, mis mõlema omavalitsuse sündmused ja kuulutused oma veergudel ära toob. “Valgamaa ja ka meie piirkonna suurim puudus on ettevõtlike inimeste vähesus,” diagnoosib Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann.
Tema meelest tuleks luua olukord, kus omavalitsusjuhid ei saaks järjest üle kahe ametiaja oma töökohal olla. See tooks uut verd ja sunniks neid pingutama.
“Muidu käib ainult üks nurin, et raha pole ja midagi ei saa tehtud. Muidugi on raske ennast vahel motiveerida, aga kui sellega toime ei tule, siis tuleks ametit vahetada,” arvab ta.
Võrreldes Helmega on Tõrval läinud hästi – 32. koht omavalitsuste pingereas on väärt rahulolu. Linnakodanike meelest on Tõrval arenguruumi küll ja küll – oleks vaja kaasaegset kultuurimaja ja sauna… Ning millal lõpuks keskväljak korda tehakse?
Viimatise uue asjana avati aga noortekeskuse juures rulapark. Poisid-tüdrukud, kes seal nädala alguses pärast koolitunde aega veedavad, hindavad ehitist kõrgelt. Plikad passivad varblastena piiretel, poisid teevad uhkeid hüppeid. “Täiega normaalne!” on neilt ilmselt suurim kiitus.
“Muidugi küsiti, kes seal üldse käima hakkavad ja kas mõne lapse pärast on mõtet sellist asja teha,” räägib Ruusmann. “Aga meil tuleb luua lastele ju selline keskkond, et neil oleks tahtmist ühel päeval oma elu selle kohaga siduda. Kuidas see õnnestub, eks seda näeme.”
Loo oma ettevõte!
Tõrva gümnaasiumi õpetaja Valdeko Kalamees ütleb, et näeb juba nüüd rõõmuga, kuidas endised õpilased tagasi tulevad.
“Tõrvas on see tore asi, et inimesed pole kaotanud rõõmu isetegemisest, see aga liidab ja innustab,” märgib Kalamees. “Noortel on kõige suurem mure töökohtadega ja mitmed mu enda kunagised õpilased on loonudki oma ettevõtted. Aga ettevõtluskeskkond vajaks kindlasti suuremat tõuget.”
Ka tema näeb tulevikku piirkonna omavalitsuste ühinemises. “Sellest ka aina räägitakse ja räägitakse. Käib selline Andrese ja Pearu kemplus − eraldi ei saa ja koos ei saa… Aeg aga
läheb.”
Loodetav ühinemine haaraks lisaks Tõrvale ja Helmele ka Hummuli ja Põdrala valda. Ka siis oleks uues omavalitsuses napilt üle 6000 elaniku.
NAABRID
Linn võidab valda
HELME
- Koht KOVi võimekuse tabelis 199.
- Elanikke 2174.
- Pindala 313 km² .
- Asustustihedus 7,2 in/km².
TÕRVA
- Koht KOVi võimekuse tabelis 32.
- Elanikke 2935.
- Pindala 4,804 km².
- Asustustihedus 633,1 in/km².
1. Viimsi vald
2. Rae vald
3. Saue linn
4. Tallinna linn
5. Harku vald
6. Saku vald
7. Jõelähtme vald
8. Ülenurme vald
9. Tartu linn
10. Kuressaare linn
11. Saue vald
12. Keila linn
13. Põlva linn
14. Elva linn
15. Kose vald
16. Jõhvi vald
17. Otepää vald
18. Rakvere linn
19. Põltsamaa linn
20. Türi vald
21. Kiili vald
22. Rapla vald
23. Pärnu linn
24. Viljandi linn
25. Haapsalu linn
26. Paide linn
27. Kuusalu vald
28. Vinni vald
29. Sõmeru vald
30. Tartu vald
31. Jõgeva vald
32. Tõrva linn
33. Toila vald
34. Anija vald
35. Maardu linn
36. Raasiku vald
37. Kadrina vald
38. Emmaste vald
39. Jõgeva linn
40. Padise vald
41. Kihnu vald
42. Kõue vald
43. Noarootsi vald
44. Kärdla linn
45. Väike-Maarja vald
46. Kohila vald
47. Võru linn
48. Vihula vald
49. Kaiu vald
50. Paide vald
51. Paldiski linn
52. Kehtna vald
53. Kernu vald
54. Nõo vald
55. Haljala vald
56. Rõngu vald
57. Keila vald
58. Imavere vald
59. Vändra alevi vald
60. Märjamaa vald
61. Kaarma vald
62. Albu vald
63. Koeru vald
64. Võru vald
65. Räpina vald
66. Suure-Jaani vald
67. Vastseliina vald
68. Väätsa vald
69. Luunja vald
70. Vigala vald
71. Käina vald
72. Paikuse vald
73. Sauga vald
74. Nissi vald
75. Aegviidu vald
76. Järva-Jaani vald
77. Leisi vald
78. Palamuse vald
79. Kohtla-Järve linn
80. Audru vald
81. Tähtvere vald
82. Koigi vald
83. Ambla vald
84. Juuru vald
85. Sillamäe linn
86. Abja vald
87. Ruhnu vald
88. Värska vald
89. Muhu vald
90. Puurmani vald
91. Valga linn
92. Mäetaguse vald
93. Laeva vald
94. Rakke vald
95. Lihula vald
96. Orissaare vald
97. Viiratsi vald
98. Pärsti vald
99. Kihelkonna vald
100. Kunda linn
101. Vaivara vald
102. Narva linn
103. Taebla vald
104. Kiviõli linn
105. Tamsalu vald
106. Järvakandi vald
107. Karksi vald
108. Häädemeeste v
109. Halinga vald
110. Pühalepa vald
111. Saarepeedi vald
112. Maidla vald
113. Rõuge vald
114. Torma vald
115. Tapa vald
116. Tarvastu vald
117. Tahkuranna vald
118. Vormsi vald
119. Käru vald
120. Kambja vald
121. Haanja vald
122. Mustvee linn
123. Kõpu vald
124. Rannu vald
125. Laekvere vald
126. Vändra vald
127. Rägavere vald
128. Saarde vald
129. Iisaku vald
130. Lüganuse vald
131. Tõstamaa vald
132. Illuka vald
133. Loksa linn
134. Alatskivi vald
135. Kõrgessaare vald
136. Põltsamaa vald
137. Surju vald
138. Pihtla vald
139. Tori vald
140. Viru-Nigula vald
141. Antsla vald
142. Oru vald
143. Ridala vald
144. Are vald
145. Sõmerpalu vald
146. Sindi linn
147. Avinurme vald
148. Paistu vald
149. Kõlleste vald
150. Kohtla-Nõmme v
151. Vasalemma vald
152. Hanila vald
153. Haaslava vald
154. Lasva vald
155. Saare vald
156. Puhja vald
157. Konguta vald
158. Vastse-Kuuste v
159. Kullamaa vald
160. Roosna-Alliku v
161. Veriora vald
162. Põlva vald
163. Pala vald
164. Võnnu vald
165. Orava vald
166. Meremäe vald
167. Nõva vald
168. Lümanda vald
169. Püssi linn
170. Salme vald
171. Tabivere vald
172. Risti vald
173. Raikküla vald
174. Valjala vald
175. Mõniste vald
176. Tudulinna vald
177. Varstu vald
178. Kohtla vald
179. Narva-Jõesuu linn
180. Laimjala vald
181. Palupera vald
182. Valgjärve vald
183. Vara vald
184. Sangaste vald
185. Puka vald
186. Rakvere vald
187. Kolga-Jaani vald
188. Misso vald
189. Kanepi vald
190. Urvaste vald
191. Sonda vald
192. Aseri vald
193. Võhma linn
194. Pöide vald
195. Hummuli vald
196. Mooste vald
197. Tõlliste vald
198. Laheda vald
199. Helme vald
200. Mäksa vald
201. Pajusi vald
202. Varbla vald
203. Halliste vald
204. Kareda vald
205. Mustjala vald
206. Kõo vald
207. Kallaste linn
208. Ahja vald
209. Mikitamäe vald
210. Taheva vald
211. Martna vald
212. Koonga vald
213. Kärla vald
214. Lavassaare vald
215. Kasepää vald
216. Mõisaküla linn
217. Lohusuu vald
218. Torgu vald
219. Piirissaare vald
220. Karula vald
221. Tootsi vald
222. Meeksi vald
223. Alajõe vald
224. Põdrala vald
225. Peipsiääre vald
226. Õru vald
Allikas: OÜ Geomedia
