Ühine tegutsemine paneb külad elama
Prandi: heategu ei väsita tegijat
“Meie motoks on, et heategu ei väsita tegijat,” räägib üks Prandi küla tegijatest Rael Tull. Helle Russak lisab, et ta ei tea külas sellist, kes ütleks ei, kui midagi on tarvis teha.
Ent kolme aasta eest, kui külas suurte muutuste aeg algas, ei söandanud ka kõige julgem optimist arvata, et nii lühikese ajaga on võimalik nõnda palju ära teha. Aga selgus, et kõik on vaid ettevõtmise asi.
Nüüdseks on Prandis oma külaplats kooskäimiseks ja see leiab vilgast kasutamist külapidudeks.
Ehitati ka tantsupõrand koos väikese laulukaarega. Pidudele on alati oodatud ümberkaudsete kantide rahvaski. Ainuüksi läinud suvel loeti jaanitulelisi kokku ligemale 700.
“Kui 2006 alustasime külaplatsi tegemist, oli siin ümber ainult võsa ja ka allikat polnud näha, aga üheskoos tegime oma inimestega tuhandeid töötunde ning saime imelise kooskäimiskoha,” räägib MTÜ Prandi Küla ja Allikad eestvedaja Õnne Põllumets.
Põllumets on tõeline sädeinimene ja suutnud külarahvasse süstida usu, et ühtsuses peitub jõud ning seda ei maksa vaka all hoida.
Nautimist väärt on nüüd ka allikatest moodustunud madala veekogu ilu. Allikajärve äärde on rajatud paadisild ja vee peal võib tihti näha kohalikke noori parvel seilamas. Küla tunneb uhkust samuti oma loodusrajast, kus lähedalasuvad koolid ja lasteaiad viivad läbi loodustunde.
Kuna mitmed ettevõtmised on üsna kulukad, on leitud võimalusi kasutada projektirahasid. Põllumetsa sõnul on ta kolme aastaga kirjutanud üheksa projekti ja neist kaheksat on ka rahastatud. Seejuures eelmisel aastal kolm projekti.
Nii saadi sel moel raha loodusraja hooldamiseks ja edasiarendamiseks ning pehmetesse kohtadesse rajati laudtee. Samuti ehitati grillikoda koos sinna juurde kuuluvate pinkide ja laudadega.
Kolmas projekt lubas soetada murutraktori, millega hooldatakse 4 ha suurust maa-ala.
Ainult viimane, üheksas projekt, ootab praegu soodsat otsust. Rahvas unistab oma külamajast, et saaks aasta ringi koos käia.
“Kuna meil pole oma maja, on kõik talvised üritused toimunud minu kodus, meid on sinna vahel oma 70–80 inimest ära mahtunud,” räägib Õnne Põllumets.
Külamaja looks aga tema sõnul võimalusi ka pikkadel pimedatel õhtutel midagi koos ette võtta.
Ühe asja üle tunneb külarahvas veel suurt rõõmu – noored on hakanud külla tagasi tulema.
Prandi küla
- Järvamaa, Koigi vald
- Elanikke 58
- MTÜ Prandi Küla ja Allikad asutati 2006
- 2008 valmis küla arengukava aastaiks 2008–2012
- Konkursi “Järvamaa aasta küla 2008” võitja
Sulu ja Velise: armastame teatrit
Sulu rahva suurim ühisettevõtmine on valmiv külamaja. 2007. aastal alustati talgute korras vana talumaja kordategemist ja tänavu veebruaris jõuti avaürituseni.
Ent teha on veel palju ja külamaja avapidu loodetakse pidada tuleval aastal.
Toekat rahaabi on saadud projektide kirjutamisega. Nii saadi Hollandi heategevusfondist Päikeselill katuseraha.
Külakeskuse renoveerimiseks on hangitud raha ka PRIA kaudu.
Lisaks ürituste korraldamisele leiab tulevases külamajas endale kodu ka käsitööselts.
Sulu ja naaberküla Jõeääre külavanem Aile Pajula kiidab külarahva koostöövaimu: “See vaim on siin tegelikult kogu aeg olnud, igaüks teeb küla heaks, mida oskab.”
Fotograafina küla tegemisi ja üritusi pildistav Aleksander Kuruson peab küla eripäraks suurt kultuurihuvi, tihti võetakse ette sõite teatrisse või kontsertidele.
Suvine suurim lähima aja ettevõtmine on perepäev külaplatsil juuli lõpus, selleks tehakse juba praegu ettevalmistusi.
Mõni kilomeeter eemal asuvas Velise külas on aga suisa ise teatrit tehtud ja sellega omajagu kuulsust pälvitud. Nimelt mängis jaanuaris 2006 Velise Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks küla seltsimajas kohalik teatritrupp etendust “Tulevarjud”.
Tükk rääkis 1905. a mässust ja mõisate põletamisest. Nimelt kujunes just Velise revolutsioonilise liikumise keskuseks Läänemaal ja seal moodustati revolutsiooniline omavalitsus – Velise Vabariik.
“Kaks aastat läks mööda, enne kui aru sain, millise suure asjaga hakkama saime,” räägib etendusest projektijuht Jürgen Kusmin, innukas kaasalööja Velise kultuuri ja hariduse seltsis.
Teatrietendusest saadi sedavõrd indu, et seejärel tähistati kolme kiviga ära Velise ja Valguküla vahel olnud suure teatrimehe Ants Lauteri sünnikodu.
Velise on tuntud oma looduse õpperadade poolest, mis tutvustavad ka piirkonna minevikku ja kultuuripärandit. Rada on umbes 70 km pikk ja moodustab kaks ringi mõlema algpunktiga Velisel. Lühem neist läbib ka Sulu küla.
Et mõlema ringi pikkus on üle 30 km, on sobiv need läbida jalgrattal. Velise piirkonna talukultuuri ja põllumajanduse arengust annab põhjaliku ülevaate Sillaotsa talumuuseum.
Velise külavanem Vello Vaarma ning Sulu ja Jõeääre külavanem Aile Pajula leiavad, et kuna mõlemad külad on tunnistatud Raplamaa aasta küladeks, vastavalt 2008 ja 2005, vääriksid nad ühiselt seljad kokku pannes tänavu juba üle-eestilist esikohta.
Sulu ja Velise külade piirkond
- Raplamaa, Märjamaa vald
- Sulu külas 27 püsielanikku
- Jõeääre külas 19 elanikku
- Velise külas 26 elanikku
- Velise kultuuri ja hariduse selts, asutati 2005
Juminda: teeme, et endal siin hea oleks
“Kiige tegime juba 1990, kui küla 700. aastapäeva tähistasime,” räägib Juminda külavanem Karli Lambot, kelle esivanemad tulid Jumindale Rammu saarelt aastal 1884.
Lambot võiks rääkima jäädagi küla ajaloost. Ja sellega seotud sündmustest, mida paljud ka väärikalt tähistatud. Kas või 1867. aastal uksed sulgenud kabeli asukoha tähistamiseks rajatud kellatorn.
Sarnaselt Berliiniga, kus on säilitatud tükike kurikuulsast Berliini müürist, on Jumindal taastatud näidislõik omaaegsest okastraadistatud nõukogudeaegsest piiritõkkest koos liivaribaga, mida aeg-ajalt ka rehitsetakse.
Nagu on tähtis mälu, on tähtis ka tänane päev ja mõtlemine homsele. Neile, kes tulevad pärast meid. Jumindal, tundub, on need ka oskuslikult seotud.
Külas on 40 suitsu, kuid paljud neist on traditsioonilisele rannakülale omaselt suvekodud. Nii elab Jumindal aastaringselt vaid 35 elanikku. Ometi on sel pisikesel mereäärsel külal vedanud, sest nad on suutnud korda saata rohkem kui mõni kümneid kordi suurem küla. Ja küsi kelle käest tahes, ikka näidatakse külavanema suunas, kes on suutnud külarahva koos tegutsema panna.
Üheks tähtsamaks ühistegemiseks peab külarahvas igakevadisi heakorratalguid. Koos on rajatud heas korras hoitav küla keskväljak, samuti mereäärne telkimisplats suvistele arvukatele turistidele. Isegi külatänavad on varustatud viitadega.
Esmapilgul uskumatu, kuid juba 2006 alustas ilmumist küla oma ajaleht Külajutud, läinud aastal aga avati küla koduleht Internetis. Oma ettevõtmistes saab külavanem toetuda aktiivsele külaseltsile, nii lahendati tühjade kaevude mure ning külla ehitati ühisveevärk.
“Ega meie küla ei pea saama aasta külaks, aga kui saab, annab see hea tunde,” arutleb küla noorima lapse, kaheaastase Miku isa Janek Teinlum, kes ka ise ühisettevõtmistes osaleb. Küla kõige suuremaks varanduseks peab Teinlum just rahva ühtsustunnet.
“Teeme, et endal siin hea oleks,” lisab Janeki abikaasa Helen Teinlum.
Läinud aastal tuli külale esikoht Harjumaa ilusa küla konkursil. Kuusalu vallavanema Kalmer Märtsoni sõnul ei ole valla 66 külast ükski teine oma küla heaks nii palju teinud kui Juminda.
Juminda küla
- Eestimaa põhjarannikul Juminda poolsaarel
- Harjumaa, Kuusalu vald
- Aasta ringi elab külas 12 peret, 35 inimest
- MTÜ Juminda Külaselts asutati 2003, seltsil on 33 liiget
- Esikoht Harjumaa konkursil “Ilus küla 2008”
Aasta küla 2009 kandidaadid
Juminda – Harjumaa, Kuusalu vald
Hellamaa–Tempa külade piirkond – Hiiumaa, Pühalepa vald
Vadi – Ida-Virumaa, Avinurme vald
Maarja-Magdaleena külade piirkond – Jõgevamaa, Tabivere vald
Prandi – Järvamaa, Koigi vald
Roela külade piirkond – Lääne-Virumaa, Vinni vald
Kiideva – Läänemaa, Ridala vald
Karisilla – Põlvamaa, Mikitamäe vald
Saulepi külade piirkond – Pärnumaa, Varbla vald
Sulu ja Velise külade piirkond – Raplamaa, Märjamaa vald
Käesla – Saaremaa, Kärla vald
Vasula – Tartumaa, Tartu vald
Taagepera – Valgamaa, Helme vald
Tuhalaane küla – Viljandimaa, Karksi vald
Viitina – Võrumaa, Rõuge vald
