“Mõningate venemaalastega pean kirjavahetust e-posti teel. Mõistan, et neil pole seda kinnisvara vaja, kuid esialgu ei taha nad seda riigile ära anda, kuna loodavad tehtud investeeringute eest mingitki hüvitist saada. Samas ei taha nad ka oma võlgu likvideerida,” rääkis Tatevosjan. “Aeg-ajalt võtab minuga ühendust vaid kaks-kolm korteriomanikku, ülejäänutega aga on mõttetu üritada ühendust saada.”

Katsed võlgu kohtu kaudu välja nõuda ei ole tulemusi andnud. “Mul on olemas kolm Eesti kohtu otsust selle kohta, et kuna korteriomanik ei ela Eestis, vaid Venemaal, siis tulebki Venemaale pöörduda.”

Nii Tatevosjan kui ka teised Ida-Virumaa korteriühistute juhid on veendunud, et tarvis on muuta seadusi, mis sunnivad praegu ühistuid Venemaal kohtus käima.