Uku ja Kertu Kuut: kõige olulisem on jätta haigele alles inimväärikus
“Aitamine ei ole ühekordne tegevus ega pangaülekanne, aitamine on ka see, kui sa lähed ja küsid, missugust abi on vaja,” tunnistab Kertu Silla-Kuut, kes on aastaid põetanud oma ratastoolis abikaasat, muusik Uku Kuuti.
Uku ja Kertu, kas pangetäie jääkülma vee kaela kallamine on kõige õigem viis haigeid inimesi aidata?
Uku: Mulle see mängulisus meeldib. Igav vorm ei levita sõnumit.
Kertu: Meeldib see, et see kampaania on kaasav. Kõigil on võimalus oma fantaasia mängu panna, alati ei pea ise märjaks saama, aga ka mängu kaudu saab tõsistest asjadest rääkida.
Kuna sellele haigusele on iseloomulikud jäigastuvad krambid, siis tekitab sahmakas jäävett selle saajas sama tunde, mis on ALS-i haigusele omane.
Tundub, et Eestis on veega ülekallamisest tehtud pigem mäng ja sageli on ära unustatud just annetamise pool.
Kertu: Heategevus ei pea olema ainult rahaline annetus. Vahel on hoopis suurem abi see, kui käärid käised üles ja lähed appi, kas või puid laduma.
Meie kiires, inforikkas ühiskonnas inimesed sageli isegi ei süüvi sellesse, kuhu ja kellele annetada, nad tahavad selle toimingu ruttu kaelast ära saada nagu mingisuguse lunastuse. Aga kas sellest on alati abi, me ju tegelikult ei tea.
