Ülo Pärnits: Võiksin palku kaks korda tõsta
"Ettevõtjana ei tohiks ma sellist juttu rääkida," tunnistab suurettevõtja Ülo Pärnits palkade järsu tõstmise vajadusest kõneldes. "Ma räägin Eesti kodanikuna, kes tunneb sügavat muret, et nii me laostame oma alles loodud riigi."
"Ma võin palka vabalt kaks korda tõsta," teatab Pärnits. Tema kontsernis on üheksa firmat, mis annavad tööd umbes 500 inimesele.
"Viis firmat võivad vabalt tõsta, mingit probleemi ei ole," avameelitseb Pärnits. "Üks tuleb siis maha kanda. Aga ma ei näe siin mingit katastroofi. Meil on ühes firmas kuue inimese peale kasum kuus miljonit. Siin võiks vabalt kolm korda palka tõsta. Aga omanikud ei luba. Leiavad, ei ole mõtet, et see ei ole majanduslik."
"Asi on selles, et majandustegevuse üks põhipostulaate on see, et kulusid tuleb kokku hoida," selgitab Pärnits firmaomanike loogikat. "Ja palk on üks kulu. Kui saab kokku hoida, siis ka hoitakse. Kui elu ei sunni rohkem maksma, siis ka ei maksta."
Et välisettevõtted oma töötajate palka palju ei tõsta, on Pärnitsa sõnul arusaadav. "Siin on odav tööjõud ja selle pärast nad tulevadki siia. Palkade oluline tõstmine on meie, Eesti ühiskonna probleem. Meie peame selle ära lahendama."
Lahendus on Pärnitsa meelest võimalik. Suurettevõtja toob elulise näite: "Paljudes firmades on elektrikulu suurem kui tööjõukulu. Nüüd tõsteti elektri hinda 25 protsenti. Mis juhtus? Mitte midagi ei juhtunud. Teeme nüüd järgmise liigutuse ja tõstame inimeste palka!"
Paraku taunib aga palkade tõstmist ka valitsuse suhtumine. Rahandusminister Jürgen Ligi on koguni öelnud, et palgatõus on Eesti majanduse kõige suurem oht.
"Absoluutselt vastupidi on," ägestub suurettevõtja. "See on tobe jutt, mida valitsus räägib ja tööandjate keskliit oma avaldustega toetab. Jutt, et palka tuleb tagasi hoida, vastasel korral me kaotame konkurentsivõimes. Kui me palka ei tõsta, siis andekad inimesed ja tublid töömehed lähevad ära piiri taha kallimale palgale, ja just siis me kaotame oma konkurentsivõimes!"
Pärnits tõdeb, et Eesti ja naaberriikide kolme-neljakordne palgavahe pole loogiline: "Kolm korda madalam palk laostab meie majandust. "Kui me tõstame palka viis protsenti, ei jõua me kunagi Soomele järele. Me jõuame siis, kui meid enam ei ole."
Valitsuse poliitika ei peaks Pärnitsa meelest olema eeskätt SKT tõstmine, vaid elanikkonna heaolu tõstmine. "Ja seal on palk sees," tõdeb ta.
Samas ergutaks laialdane järsk palgatõus kogu majandust. "Inimesed, kes hakkavad rohkem teenima, hakkavad rohkem teenuseid ostma," toob Pärnits näite. "Juuksur saab palka juurde, maksud kasvavad, siis makstakse arstidele rohkem - nad ei pea enam mässama. Ja nii edasi."
KOMMENTAAR
Toomas Tamsar, tööandjate keskliidu juht
Palgatõus on paljuski muna ja kana küsimus. Ülo Pärnits on jõudnud oma eluga sinnamaale, et äri on tehtud, raha on teenitud. Ja ega ühiskonnas lugupeetud ettevõtjale meeldi, kui talle näpuga näidatakse, et ta püüab nahka koorida.
Mul on väga hea meel, et Pärnitsal hästi läheb ja ta saab palku oluliselt tõsta. Loodan väga, et ta nii teeb. Enamik ettevõtteid seda ei suuda.
Eesti ei saa rikkaks ega õnnelikuks sellest, kui hoiab oma palku pikka aega nii madalal kui võimalik. Palgatõus on hea, aga selle eeldus on ühiskonnas suurema väärtuse loomine – viimane ei juhtu hüppeliselt nagu elektrihinna tõus. Usun, et just seda on nii rahandusminister kui ka analüütikud palgatõusu ohtudest rääkides silmas pidanud.
