Ümberkruntimine leevendaks maaomanike muresid ka põllumajandustootmises

Kavandatava Rail Balticu raudtee alla või lähedusse jäävate kinnistute omanikud on murelikud. Kui riik trassi ehitamiseks vajaliku maa võõrandab, tükeldab või seab sellele kasutuspiiranguid, kas siis on põllupidamisega lõpp? Kuidas seda kõike hüvitatakse?

Rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic trassi pikkus Eesti territooriumil on praegustel andmetel umbes 200 kilomeetrit ja see läbib 750 kinnisasja. Osa neist kinnistutest on vaja trassi ehitamiseks osaliselt või täielikult võõrandada, osade puhul rakenduvad piirangud. Seega on üksjagu neid omanikke, kelle kinnisvara omandi- või kasutusõigusi raudtee rajamine otseselt või kaudselt mõjutab.

Kuidas hüvitada kinnisasjade omanikele ja kasutajatele Rail Balticu rajamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid, seda analüüsisid advokaadibüroo Sorainen AS ja Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. Ühe võimalusena pakkusid nad välja ümberkruntimise, mida on kõige parem rakendada juhtudel, kui raudtee jagab kinnistu(ud) osadeks. Ümberkruntimine on hea moodus ka teiste maakorralduslike küsimuste lahendamiseks, kuid seda on praegu küllaltki keeruline teostada.