„Töötajaid ei ole piisavalt ja see surub palkasid ülespoole,” kommenteeris olukorda uuringu korraldanud Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Kui mullu kevadel ütles 23% tööandjatest, et plaanib põhipalku tõsta, siis sügiseks oli tegelikult neid tõstnud lausa 48% tööandjatest.

Tegevusalade brutotöötasud erinevad rohkem kui kolm korda. Programmeerimises on keskmine 2945 eurot kuus, seevastu rõivatööstuses 782 eurot ning hoonete ja maastike hoolduses 808 eurot kuus.

„Suuremad ehitusettevõtted on jõudnud järele finantssektorile, kes oli uhkes üksinduses koos IT-ettevõtetega,” märkis Seeder. Finantsteenuste osutamise valdkonnas oli keskmine brutopalk 2137 eurot, infoalases tegevuses 2059 ja hoonete ehitamise tegevusalal 2038 eurot.

Kohalike omavalitsuste ametnike keskmine töötasu ulatub üle Eesti keskmise brutokuupalga. „Haldusreform on toonud kaasa väga korraliku palgatõusu ja ametnike palgad on kasvanud,” tõdes Seeder.

Samas teenib 60% inimestest alla keskmise, keskmise venitavad nii kõrgeks vähesed ülikõrget palka saavad töötajad. Keskmisest tunduvalt madalamat palka saadakse enamasti väiksemates ettevõtetes ja kõrgemat suuremates ettevõtetes.

„Hiljuti töökohta vahetanud kogemustega töötajad teenivad rohkem, kui pikalt samas organisatsioonis töötanud inimesed,” rääkis Seeder veel ühest nüansist. „Kuna töökohavahetusega kaasneb ka suurem palgapakkumine, on see igati loogiline.”

Statistikaamaeti andmetel oli mullu keskmine brutokuupalk 1310 eurot, aastaga on keskmine palk kerkinud 7,2%.