Vabadussõja võidusamba hädad tõi katse-eksituse meetodil töötamine
Kiirustama sundis poliitilisel tasandil määratud ebarealistlik monumendi valmimise tähtaeg – samba avamise kuupäev 28. november 2008 määrati kindlaks veel enne, kui oli teada, millise kujuga ja millisest materjalist monument tuleb ning kui keeruline on ehitus.
Monumendi ideekonkursi võidutöös algselt kavandatud samba ja risti kattematerjali asendamisel klaasiga 2007. aasta sügisel-talvel ei tõstatatud küsimust, kas monumendi valmimistähtaega on vaja muuta. Riigikontrolli hinnangul puudusid objektiivsed eeldused ehitada monument valmis vähem kui aastaga sellisena, nagu ideekonkursi võitjad seda 2008. aasta jaanuaris ette kujutasid.
Riigikontrolli arvates takistas monumendiga seotud küsimuste poliitiline laetus selle rajamisega vahetult tegelevail isikuil objektiivselt hindamast, kas Kaitseministeerium ja tema lepingupartnerid saavad hakkama projekti realiseerimisel eeldatavasti tekkivate probleemidega.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et vaadates kogu samba püstitamise probleemi pikemal ajateljel, siis algfaasis tegutseti väga loiult, kuid lõppfaasis tormati ülepeakaela. "Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku korraldada koostöös Tallinna linnaga Vabadussõja võidusamba püstitamine ning tagada rahastamine märtsis 2005. Möödus poolteist aastat, ja alles augustis 2006 moodustas valitsus konkursikomisjoni. Siis läks veel kaheksa kuud, kuni konkurss üldse välja kuulutati, ja siis 11 kuud kuni sõlmiti samba ehitamise leping. Kogu samba ehitamiseks ja projekteerimiseks jäi ülinapp aeg ehk sisuliselt kaheksa kuud. Meenutan, et hiljem kulus ainuüksi samba uue valgustuse saamiseks hankest kuni valmimiseni 14 kuud. Monumendi avamine 28. novembril 2008 muutus soovunelmaks, mille täitumise võimalikkust ei olnud kohane kahtluse alla seada,“ selgitas Olgo.
Suure ajasurve tõttu ei järgitud mitmete hangete korraldamisel riigihangete head tava, ei suudetud adekvaatselt hinnata monumendi keskse osa – samba ja risti – valgustamiseks kavandatu sobivust ega teha nõuetekohast järelevalvet tööde kvaliteedi üle. Rohkete vajakajäämiste tõttu valmis Vabadussõja võidusammas soovitud tähtajast seitse kuud hiljem ja vajas pärast avamist kohe remontimist.
Mitmel juhul alustati ehitustöödega enne, kui oli valminud nõuetekohane projektdokumentatsioon ja tööde tellija ehk Kaitseministeerium oli selle lõplikult heaks kiitnud. Nõuetekohase projektdokumentatsiooni puudumise ja ajanappuse tõttu ei tehtud vajalikke ekspertiise tehnilistele lahendustele, mis osutusid hiljem mittetoimivateks (valgustus ja ventilatsioon) ja nõudsid riigilt lisakulutusi. Samuti raskendas puudulik projektdokumentatsioon nõuetekohase omanikujärelevalve tegemist ja õigel ajal tööde teostuses puuduste tuvastamist.
"See, mis samba ehitamisega toimus, on ilmekas näide sellest, kui ei järgita normaalset tegutsemismalli – kõigepealt projekt, siis selle ekspertiis, ja alles siis ehitamine. Samba puhul käis kõik see läbisegi või mõnel juhul isegi vastupidi,“ leidis Tarmo Olgo.
Tšehhi firma Sans Souci valiti sammast ja risti projekteerima ning ehitama sisulise konkursita, kuna teistel konkursile kutsututel ei olnud pakkumuste esitamise ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu võimalust koostada nõutud detailsusega pakkumust.
Eesti ehitusfirmad valiti üldjuhul mitme pakkuja hulgast, kasutades valikukriteeriumina töö eest soovitud tasu suurust, st need tööd püüti teha tollases turusituatsioonis kõige soodsamatel tingimustel. Monumendi peaprojekteerija ja projektijuhi valimiseks ei toimunud sisulist konkurssi.
Monumendi rajamiseks ja pärast selle avamist ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks on Kaitseministeeriumi 2011. aasta suvise arvestuste järgi kokku kulunud 8,5 miljonit eurot (ligi 133 miljonit krooni), mis on kolmandiku võrra enam, kui algselt oli umbkaudseks maksumuseks deklareeritud. Sellest 0,8 miljonit eurot ehk 9% monumendi kogumaksumusest kulutati ebakvaliteetse töö parandamiseks.
Auditi tulemusel on Riigikontroll arvamusel, et tööde rahastamine ei olnud läbipaistev. Üle poole kuludest kaeti algselt kaitseotstarbelisteks investeeringuteks ettenähtud rahast. Tegu oli suurelt osalt rahaga, mis oli algselt mõeldud jalaväe väljaõppekeskuse renoveerimiseks ja mobilisatsioonivarude soetamiseks (36 miljonit krooni). Ülejäänu saadi valitsuse reservist, kasutati ka ministeeriumile majandamiskuludeks eraldatud raha.
Kaitseminister rõhutas oma vastuses, et kuigi osa kuludest tehti algselt Kaitseministeeriumi investeeringuteks ettenähtud eelarverealt, kompenseeris hilisem Vabariigi Valitsuse reservfondi eraldis ja 2009. aasta eelarveläbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepe riigikaitseks eraldatud vahenditest tehtud kulud. Ministri väitel ükski riigikaitseline objekt võidusamba rajamise tõttu rajamata pole jäänud.
Ekspertide hinnangul on monumendi samba ja risti kandekonstruktsioon tugev ja peaks nõuetekohase hoolduse korral püsima vähemalt sada aastat. Samuti on klaaspaneelid kinnitatud tugikonstruktsioonile kindlalt. Klaaspaneelide pragunematuse ja värvuse püsivuse asjus ekspertidel selge seisukoht puudub. Monumenti 2010. aasta lõpus – 2011. aasta alguses paigaldatud tehnosüsteemi on eksperdid hinnanud töökindlaks ning sellele on antud viieaastane toimimisgarantii.
