Vabariigiga ühevanune proua: paneme aga kirja, kes mu eest nüüd hoolitsema hakkab!
"Astuge aga sisse, juba ootasin," hüüdis Ksenia Poorits, kes oli valimiskomisjoni liikmeid oodates piduriidedki selga pannud. "Ja ongi pidupäev, et valida saab," kinnitas ta ning lisas, et elus on selle aja peale kõike nähtud.
"Lapsena peitis ema mind reheahjus kuulide eest, aga nüüd olen mitu riigikorda üle elanud," rääkis elurõõmus naine. Pastakat haarates ta pikalt ei mõelnud ja numbri pani kiiresti sedelile kirja. "No valime nüüd selle ära, kes mu eest järgmistel aastatel hoolitsema hakkab," muigas ta.
Küsimuse peale, kuidas elu Treimanis läheb, vastas Ksenia, et alati saab abi laulust, olgu siis ajad kurvad või rõõmsad.
"Kui istun, siis kohe tunnen, kuidas varbad hakkavad surisema ja laul lausa pressib üles," sõnas ta. Küsimuse peale, mida võiks laulda valimispäeval, vastas proua aga, et käsu peale laul ei kõla, tuleb ikka ära oodata, kui õige viis ise tuleb.
"Ja vaadake, et minust ilusti kirjutate, olen ikkagi siin kõige vanem valija," pani ta jutule punkti.
