Väikesed elektrijaamad on alustanud tormijooksu

 (66)
Väikesed elektrijaamad on alustanud tormijooksu
Võhma valmivas koostootmisjaamas: Juhan Pärna, kes hoones seadmete monteerimisega tegeleb, näitab sisepõlemismootorit, mis generaatoriga koos puugaasist elektrit teeb. Foto: Viio Aitsam

Eestis on viimasel ajal tööle pandud seninägematul hulgal nii tuuleelektrijaamu kui ka elektri ja soojuse koostootmisjaamu ning see suund jätkub.

Poolteise tuhande elanikuga Võhma linnas saab valmis puugaasil töötav elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis tehnoloogia poolest on Eestis uus.

Koostootmisjaam ei asenda senist hakkpuidul töötavat
Võhma ELKO katlamaja, vaid
annab lisakoguse soojust – umbes 8 GWh-le aastas veel 2 GWh juurde.

Elektrit saab rohkem, soojus on boonus

Ühelt poolt võib jaam aidata soojahinda püsivana hoida, ent põhiline kasu linnale on, et uus jaam täiendab katlamaja tipukoormust suurte külmade ajal ning töötab ka suvel, soojendades vett.

Uue jaama rajaja, seni hüdroenergiaga tegelnud AS Alternatiivenergia Grupi põhihuvi on siiski toota elektrit. Soojus on lihtsalt kaasprodukt.

Suhteliselt väikeses uues hoones näeb tehnoloogiat, mille põhilülideks puiduhakke transportöör, kaks reaktorit-gaasistajat, filtrisüsteem ja sisepõlemismootoriga generaator.

“Mingit imet siin ei ole, puidu gaasistamise meetod iseenesest on ju väga vana ja praegugi Eestis paljud pusivad selle kallal,” ütles Alternatiivenergia Grupi tegevjuht Avo Tamm.

Saksa päritolu tehnoloogial on põlve otsas valmistatuga võrreldes mitu plussi.

Esiteks võimaldab see toota suhteliselt puhast puugaasi (ei jää tõrva- ja õlijääke), filtris tuleb eemaldada vaid tahked osad, ja sisepõlemismootor võtab gaasist rohkem elektrit välja kui turbiin.

“Kui toodad 250 kilovatti elektrit, nagu meie plaan, saad soojust 2,3 korda rohkem. Teiste katelde ja turbiinidega tootes on sooja hulk neljakordne, näiteks 1 megavatt elektrit ja 4 megavatti soojust,” rääkis Tamm.

Sakslased pole ainukesed, kelle reaktorid n-ö puhast puugaasi suudavad toota.

Tamme sõnul leiab sama tehnoloogiat näiteks ka Taanist ja Inglismaalt, kuid seal ollakse suunatud suurematele tootjatele, võrreldavatele näiteks Väo koostootmisjaamaga.

Alternatiivenergia Grupi huvi on ise tehnoloogia järele proovida, ja tulevikus, juhul kui kõik klapib, selle paigaldamisega Eestis tegelema hakata.

Pool 0,7 mln eurose maksumusega koostootmisjaama investeeringust on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu saadud toetus, veerand on pangalaen, mida Kredex tagab, ja veerand on firma enda raha.

Võhma ei ole ainus väikeasula, kuhu nüüdseks koostootmisjaama rajamise mõte jõudnud on, ent mitmel pool pole ideest sobiliku lahenduse puudumise tõttu veel kaugemale jõutud.

Hoo on sisse saanud põllumajanduslikule biogaasile tuginevate koostootmisjaamade rajamine – uus jaam töötab Aravetel (OÜ Baltic Biogas), varsti on normaalrežiimile jõudmas Oisus (OÜ Nelja Energia) ning võimalik, et tänavu saavad samalaadsed valmis ka Vinnis ja Ilmatsalus.

Juttu on olnud ka Tabasalu alevikus (üle 3000 elaniku) maagaasil ja Elvas (ligi 6000) puitkütusel töötavast koostootmisjaamast, kuid neid veel pole.

“Oleme võimalusi uurinud, eeltööd teinud, kuid suurt ei taha ehitada ja takistuseks on saanudki, et väiksemamõõduliste koostootmisjaamade areng on veel liialt lapsekingades,” ütles Elva abilinnapea Heiki Hansen.

Elvalased on käinud lahendusi otsimas ka piiri taga.

Seni pole sobivat varianti leitud. Tulevik on katlamajades puitkütust kasutava Elva jaoks aga koostootmisjaamaga seotud igal juhul.

“Sinnani välja, et oleme kaalunud ka varianti jaamas toodetavat elektrit Eesti Energiale mitte müüa. Võimalik oleks välja ehitada eraldi liin, mille kaudu võiks seda elektrit otse tarbida hoopis mõni oma linna ettevõte,” ütles Hansen.

Tabasalu maagaasil töötava koostootmisjaama mõte on aga maha maetud, ütles sealse ettevõtte Strantum tehnikadirektor Rein Pihlak.

“Maagaasil ei tasu see end ära, läheb liiga kalliks,” märkis Pihlak. “Puit on mõttekam ja selles suunas mõtlemegi edasi.”

Pihlaku sõnul takistavad hetkel väiksema jaama rajamist veel ka puudulik seadustik ja ebakindel toetuste süsteem.

Mullu liitus süsteemiga tervelt 13 elektrijaama

Sama rääkis Võhmas Avo Tamm, kes lisas, et elektri väiketootjal on ikka veel liiga keeruline suure võrguga liituda ja et Eestis on ikkagi absurdselt kõrged võrgutasud.

“Näiteks puugaasil põhinevad koostootmisjaamad on Eestis ressursist lähtuvalt perspektiivikad, kuid takistuseks võivad just saada riskid, mis tulenevad energiapoliitikast,” ütles Avo Tamm.

Kindlasti tasuvad Tamme hinnangul ära aga väikesed koostootmisjaamad, kus elektrit toodetakse oma ettevõtte või talu tarbeks.

Samas märgib Elering oma eelmise aasta lõpul valminud ülevaates, et 2012. aasta on Eestis olnud lisanduvate elektrijaamade hulga poolest erakordne – elektrisüsteemiga oli ühendatud või ühendamisel 13 uut jaama.

Peamiselt on nendeks olnud väikesed elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning tuuleelektrijaamad.

Uued jaamad on just need, mille investeeringuid on toetatud taastuvenergiatasuga ning lisaks ka investeeringutoetustega.

Võhma jaam hakkab tööle lähema kahe kuu jooksul. Tallinna Tehnikaülikooli teadur Ülo Kask kinnitas, et see on siis Eestis esimene jaam, kus puugaasile tuginevat tehnoloogiat kasutatakse.

Loe ka Argo Rosina
arvamuslugu



Koostootmisjaamad koguvad jõudu

- Kuressaare koostootmisjaamas (2,4 MW elektrit ja 12 MW soojust) käivad katsetused ja seadistustööd, paari kuu jooksul peaks jaam tavarežiimil tööle hakkama.

- Töötab Weroli tehase (Painküla) koostootmisjaam (maagaasiga, toodab ka külma: 4,3 MW elektrit, 1,7 MW soojust, 2,5 külma).

- Töötavad Aravete ja Oisu (saavutab varsti normaalrežiimi) biogaasile tuginevad jaamad
ning rajamisel on samasugused Ilmatsalus ja Vinnis.

- Paide koostootmisjaama (2 MW elektrit, 8 MW soojust) ehitus on lõppjärgus.

- Rajamisel on Rakvere koostootmisjaam (1 MW elektrit, 10 MW soojust, puiduhake), mis katab piiritusetehase ja osaliselt linna energia-vajaduse; jutt käib ka teisest koostootmisjaamast.

- Idee faasis on koostootmisjaamad Tabasalus, Viljandis, Elvas jm.

- Koos puiduressursi potentsiaalse arvestusega on ideena välja pakutud Hiiumaa Kärdla sadamapiirkonna koostootmisjaam.

Allikas: Maaleht, Tallinna Tehnikaülikooli teadur Ülo Kask