Nagu ikka, jagus toetusraha vaid väikese osa taotluste rahuldamiseks. Nimelt laekus muinsuskaitseametile taotlusi 3,5 miljoni euro eest, ent praegune muinsuskaitseseadus võimaldab eraldada restaureerimistoetusi vaid vaevalt neljandiku sellest summast. Kui taotluste arvu järgi võtta, siis raha sai neist 38%, samas kui 62% taotlustest jäid rahuldamata.

Põhiliselt tehakse avariitöid

Lõviosa toetussummadest jaotatakse põhimõttel, et säästa eriti halvas olukorras olevaid mälestisi edasi lagunemast. Nii jaguski abiraha seekord kõige rohkem, 290 000 eurot hoonete katuste remondiks. Mälestiste liigi järgi eraldas muinsuskaitseamet kõige rohkem remondiraha kõrvalhoonetele (ligi 180 000 €), mille hulka kuuluvad peamiselt mõisate kunagised abihooned – veskid, viinaköögid, aidad, tallid jne. Ligi 240 000 eurot jagunes mõisa peahoonete ja linnuste vahel. Talude osaks jäi paraku napp 75 000 eurot.

Üldse kõige suurema üksikobjekti toetuse sai Põlvamaal paiknev Tilsi mõisa peahoone, mille katusetöödeks eraldati 35 000 eurot.

Talude osas sai ühe suurema toetuse Põlvamaal asuv Hinni talu rehielamu ja laut 16 716 euro ulatuses, mis jaguneb esmasteks avariitöödeks tegevuskava alusel (laut 6120 €, elamu 10 596 €). Tegemist on kaitsealuse talukompleksiga, kus omal ajal vändati kaadrid filmist Suvi.

Talude seas on toetusesaajate seas veel Pärnumaal asuvad Laose talu ja Jaagu talu rehielamu vastavalt 20 000 ja 14 825 euroga. 5000 eurot jagus Saaremaa Koguva küla Laasu talu rehielamu katuseremondi projekti koostamiseks, 8000 eurot restaureerimistoetust saab Tartumaal asuv Oja talu, kus kunagi elasid Jakob ja Juhan Liiv. Kaitse all olevatest tööstusobjektidest saab Põlvamaal Ahja jõel asuv Kiidjärve vesiveski 10 000 eurot toetust katuse remontimiseks.

Keskmine 2018. aastal väljaantav restaureerimistoetus on 8750 eurot, kõige suurema toetuse, 35 000 eurot, sai Tilsi mõisahoone. Aasta aastalt on taotletud restaureerimistoetuse summa kõikunud kolme-nelja miljoni euro kandis.

Kirikud saavad teist samapalju

Teine valdkond, mille üle küll eraldi arvestust peetakse, aga toetuste jagamine käib ikkagi muinsuskaitseameti kaudu, on kõigi Eesti konfessioonide pühakodade remondi toetamine ja nende säilimise tagamine. Kokku taotleti 2018. aastal pühakodade programmi raames töödeks üle nelja miljoni euro, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 500 euro ligi. Tänavu eraldab amet pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, kusjuures pole oluline, kas pühakoda on kantud mälestiste registrisse või mitte. Piltlikult kandideeris igale toetuseeurole kuus soovijat.

Viimatises taotlusvoorus esitatud 118st taotlusest rahuldati 33 ja ka kirikute puhul läheb lõviosa toetussummast katuste parandamiseks.

Suurematest töödest alustatakse sel aastal EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimise, EELK Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimisega ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetusega. Kavas on ka mõned väiksemad katuste hooldustööd – näiteks EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.

Pühakodade programm algatati 2003. aastal. Toetuse saamisel on oluline, et osa vajalikust kogusummast tuleks omafinantseeringuna.