Valimisvõitlus jõuab Betsafe’i ennustusportaali – kes võidab?

Ennustusi tehes pole vaja piirduda üksnes spordimaailmaga, vaid Balti riikide suurimas ennustusportaalis Betsafe spordiennustuse lehel on võimalik panustada ka sellesügiste KOVi valimiste tulemuste peale – mis erakond võidab? Kes saab rohkem hääli? Kui kõrge on hääleõiguslike kodanike valimisaktiivsus?

Seda, kes seekordsetel valimistel võitjaks tuleb, ennustavad muidugi juba lugematud ajalehed ja telesaated, aga enne panustamist tasub lugeda ka Betsafe’i analüütikute arvamust. Reformierakond saab portaali hinnangul enim hääli Tartus, Viljandis ja Kuressaares. Tallinnas riisub koore siiski Keskerakond, kes saab võidu kuues linnaosas, Reformierakond kogub ennustuste kohaselt pealinnas enim hääli kahes linnaosas.

Pealinnas on Reformierakonna peamiseks vastaseks Keskerakond, kes võidab tõenäoliselt kuues linnaosas: Lasnamäel, Põhja-Tallinnas, Nõmmel, Haaberstis, Mustamäel ja Kristiines. Ja kui pealinna valimisvõitlus kõrvale jätta, on põnevaid lahinguid oodata ka Pärnus. Suvepealinna tugevaimateks kandidaatideks on Toomas Kivimägi (RE), Mart Helmet (EKRE) ning Kadri Simson (KE).

Reformierakond võib võitu loota ka Kuressaares, saades selle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ees. Narvas aga ei ole teistel erakondadel lootust, vaid seal saab häälteenamuse Keskerakond. Kuigi Savisaare ning Tegusa Tallinna valimisliit võib küll lõplikke protsente veidi vähendada, siis ei ole nad veel nii võimsad, et Keskerakonnalt võit röövida.

Heites pilgu üle-eestiliste valimistulemuse koefitsientidele, saab analüütikute arvates enim hääli Keskerakond, seejärel Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE ning viimaks teistest erakondadest tüki maad tagapool IRL, kellele ennustusportaal pakub kõigest 6,5% toetust.

Üleriiklikult korjavad enim hääli tõenäoliselt: Urmas Klaas, Taavi Aas, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Mihhail Kõlvart ning Yana Toom.

2013. aastal osales valimistel 58% valimisealistest ja hääleõiguslikest kodanikest ning selleks aastaks ennustatakse, et kõigist hääleõiguslikest kodanikest osaleb 57,5%.

Madalama hääletamisaktiivsuse põhjusteks pakutakse valimisea langetust ning noorte pigem madalat hääletamisaktiivsust. E-hääletajate aktiivsus aga suure tõenäosusega hoopis kasvab.

Allikas: Läänlane