Parimad olid:

Noorem vanuserühm (5.-9. klass): Metsküla Algkooli 5.-6. liitklass.

Vanem vanuserühm (10.-12. klass): Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 10. klass.

Küsimused olid koostatud vääriselupaikade teemaga pikalt tegelnud metsaökoloogide Anneli Palo, Kaupo Kohvi ja Mart Külviku poolt. Hinnati nii faktitäpsust kui ka loomingulisust.

Viktoriin andis õpilastele võimaluse süveneda meie metsade loodusväärtustesse. Metsa vääriselupaik on põlismetsaliikide kodu. Vääriselupaigas kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid.

Puidu saamiseks metsa majandades raiutakse haiged ja kuivanud puud ning raieks sobiva jämedusega puud maha enne, kui nad jõuavad loomulikult raugastuda ja surra. Seetõttu ei leia põlismetsadele omased linnud, loomad, seened, samblikud, samblad ja putukad majandatud metsast sobivaid elupaiku ja me tunneme neid kui ohustatud ja haruldasi liike.

Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandatud metsade vahel. Nad kaitsevad põlist loodust ja tuletavad meile meelde, et mets pole ainult puiduressurss. Põlismetsa ja vääriselupaiga raiumisel hävitame nende elupaiku ja lõpuks hävivad ka põlismetsaliigid. Vääriselupaigad on metsaomanike eriliselt elurikas pärandvara. Tänased omanikud saavad seda hoida, pärandada ja metsa raiumata jättes ka juurde luua.

Rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. ELFi vääriselupaiku tutvustava kampaania partnerid on Keskkonnaministeerium ja SA Erametsakeskus.